…isamaalased üksi ja grupiti
müüvad isamaad hulgi ja jupiti
müügi vahel nad rõõmsasti kisavad:
armas eestlane, armasta isamaad!…
Rudolf Rimmel
Täna tuli Isamaa lõpuks kapist välja ja paneb kahe globalistliku erakonnaga leivad ühte kappi.
Sümboolne, et see värvikas sündmus langes kokku juubeldustega Tartu Raekoja platsil, kus toimus geide praid ja samaaegselt Isamaa volikoguga töötasid mitmed töötoad, meisterklassid ja treeningud.
Politoloog Tõnis Saarts ütles Delfis, et „tänase otsusega säilitab Isamaa oma kaalukeele ka tulevikus.“
Nojah, aga me siin arvasime, et isamaaliseima partei eesmärk on säilitada midagi muud – eesti keelt, rahvust ja kultuuri. Kuid nüüd võib Isamaa selle oma „säilitatud kaalukeelega“ ka tulevikus lakkuda sotsialistide roosat saabast, ja mitte ainult saabast. Loodetavasti ja tõenäoliseltki tuleb Isamaal seda mõne kuu pärast teha juba väljaspool Riigikogu, aga mõnus ikkagi.
Urmas Reinsalu ütles: Isamaa lähtus otsuse tegemisel Eesti huvidest. Seda muidugi – eriti perede ja laste huvidest. Härra Reinsalu teab, et „Eesti huvid“ saavad nüüd rahuldatud. Mitte ilmtingimata loomulikul teel, aga saavad.
Muide, Tallinna linnavolikogu istungil 02. juunil nimetas Kristen Michal Urmas Reinsalut juba avalikult „tulevaseks välisministriks“. Huvitav, milleks oli Isamaal vaja pärast seda veel 9 päeva mängida valivat neitsit?
Isamaa ühtimisega SDE-ga on tehtud unikaalne maailmavaateline eksperiment, mis on võrreldav ehk vaid seedri sibula külge pookimisega. Samas ei välistaks Ameerika filme näinud inimesed ka seda, et Isamaa juhti haiglas mitte ei ravitud, vaid piinati, seni kuni ta murdus. Tulevad meelde meile viimastel päevadel näidatud kahtlased kaadrid. Äkki ei olegi Helir-Valdor Seeder see õige Helir-Valdor Seeder, vaid hoopis vale-Seeder? Ärgu ainult keegi solvugu, aga meie peavoolumeedia kogu aeg kirjutab sellest, et Vladimir Putin pole tema ise, vaid see on kord hologramm, kord teisik.
Nii et kui sinna Isamaasse on jäänud veel kasvõi üks isamaalane, proovige oma juhti märkamatult haaknõelaga torgata. Ja igal juhul piserdage teda püha veega.
„President Kaljulaid: praegu pole mul plaanis valimistel kandideerida,“ teatab Delfi.
Mõnus laupäevane uudis Kärt Anveltilt, kes on professionaal ja teab, et kõik uudised ei tohi olla masendavad, ja seda eriti nädalavahetusel. Tõsi küll, pealkiri on siiski veidi pahaendeline, sest Kaljulaid ei plaani kandideerida „praegu“ ja see kõlab nagu ähvardus. Et kui halvasti käitute, siis kandideerin!
Loo sissejuhatus on üks hea ülesanne harivaks ajaviiteks: soovijad võivad üritada tõlkida eesti keelde „presidendi“ fraasi „sisepoliitikas olemises on palju erinevaid varjundeid, selleks ei pea kandideerima“.
Aga muidu hea turvaline tunne. Ju siis on meie üleilmne ÜRO volitatud laste, naiste ja noorukite õiguste eestkõneleja hetkel kusagil Ukrainas eestkõnelemas.
Õhtuleht läheb aga aina paremaks: alles eile kirjutati emakatega meestest, ja juba täna ilmus seal lugu „Korralik möll Sodiaagi sulgemispeol! Arnold Oksmaa oli sõiduvees – ronis esinemise eel katustel, tegi fännidele pulli ja urineeris põõsastesse“.
Kui naiste solvajat seelikus Mikk Pärnitsat autasustanud Raivo Aeg saab nüüd taas justiitsministriks, siis järgmist medalisaajat ei ole tal vaja kaua otsida. Nagu ka esinejat oma erakonnapeole.
Ivan Makarov