Eesti on, nagu öeldi kultusfilmis „Briljantkäsi“, kontrastide maa. Ühelt poolt meil on ühed kõige pöörasemad kliimaaktivistid ja seksuaalsel pinnal ärapööranud „rohelised“ ning muud gretazuzud, kes ei laseks meid isegi tagasi puu otsa elama, et puu ei saaks haiget.
Teiselt poolt on meil metsade lageraie juba nii ulatuslik, et isegi karud tungivad linnadesse, sest nende koopad on mattunud kuivanud okste alla.
Samas ei tohi inimesed neid oksi oma tarbeks võtta, kuigi nende hunnikute all paljunevad kahjurid ja lämbuvad meie kaitsealused taimeliigid.
ERR teatas täna hommikul: inimesed, kellel on kodus puiduga kütmise võimalus, on hakanud kõrgete energiahindade tõttu varuma koju küttematerjali. Lätis ja Poolas levib komme tuua ise metsast oksi ja muid puidujäätmeid. Nagu sealgi, ei tohi ka Eestis kütte eesmärgil metsast oksi tasuta koju viia, vaid nende eest tuleb maksta.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et RMK pakub kolme erinevat viisi, kuidas omale kütmiseks puitu saada.
Esimene variant on see koju tellida ehk ise ei pea metsa minema, teine võimalus on metsast ise raiuda, kui on olemas vastavad oskused ja luba. Kolmas võimalus on RMK raiutud okste ja latvade korjamine, milleks peab samuti taotlema loa. Need on tasu eest.
Tasuta võib riigimetsast varuda omale oksi, mida ei kasutata kütteks. Ja trahvid kõigi nende reeglite rikkumise eest on soolased.
Aina tugevnevad tuuled langetavad palju puid, mis mädanevad tihnikus ilmaasjata. Energiahinnad aina kasvavad, aga metsades lähevad raisku sajad tuhanded tüved. Peaasi et saaks ahjude omanikke sundida oma korstnaid kinni pitseerima. Võib-olla kaasneb varsti suure trahviga pilbaste korjamise eest veel ka rikkuja ahjukolde sunniviisiline väljalõhkumine. Sellelt valitsuselt võib kõike oodata. Tänasel valitsuse infotunnil Riigikogus, kus kirja pandi vaid neli küsimust valitsusele kahe tunni peale.
Aga ahiküttega elamute omanikel väänatakse käsi teistelgi viisidel: portaal Kodugeenius kirjutab, et vana tõde, et oma tuba, oma luba, puuriida ladumisel ei kehti. Kui laduda puuriit valesse kohta, võib kaela saada rahatrahvi.
Kevadel on puukütte peal eramajaomanikel käed-jalad tööd täis: on vaja tellida ja laduda puud, et talvel ikka oleks, millega tuba soojana hoida. Meeles tuleb aga pidada, et puuriita oma aias oma suva järgi laduda ei või, sest selle eest võib lõppkokkuvõttes trahvi saada.
Üks erakond võib Eesti Vabariigi pealinna plekist kilukarpide ja betoonist elevaatoritega täiesti ära lagastada ja valmistub püstitama ausammast tuntud India rassistile ja pedofiilile, aga „mürkrohelistele“ jalgu jäänud majaomanik ei tohi ei puuprügi metsas korjata ega puid oma aias laduda nii, nagu mugavam oleks.
Virumaa Teataja avaldas täna loo „Juubilarist tarvaskulptuur sai pärja pähe“. Seal on kirjas: „Täna, kakskümmend aastat tagasi avati Rakvere vallimäel tarvaskulptuur, millega tähistati 700 aasta möödumist Rakverele Lübecki linnaõiguste andmisest. Sel puhul sai Tarvas hommikul pähe rakvere raipest punutud pärja.“
Kunagi tümitati Tauno Kangrot nii et vähe polnud, aga selle tema tööta ei kujutaks Rakvere linna enam ettegi. Oleks mõni tünnitarvas, ei oleks see nii armastatud ja ka loomasõbrad sekkuksid: mis on lubatud Jaak Joala suhtes, ei ole lubatud härja suhtes.
Selle toreda juubeli kõrval on täna ka üks väiksem: professor Mihhail Makarov oleks täna saanud 100. Kui nüüd mõelda, kes kahest juubilarist jääks kohtumisel võitjaks, siis ega ei oskagi öelda: Mihhail oli mitte ainult silmapaistev eesti filosoof, vaid ka eestlaste Kalevipoja inkarnatsioon vene kehas.
Tänasel valitsuse infotunnil Riigikogus süüdistas Kaja Kallas Peeter Ernitsat selles, et tema, Kaja Kallas, Ernitsale ei meeldi.
Riigikogu liige härra Ernits lükkas selle väite ümber ja ütles, et talle meeldib küll valitsejanna tänane punane kleit, ei meeldi vaid tema ülbus ja arrogantsus.
Paljudele Eestit täna vaevavatele hädadele võiks täna punkti panna, kui mõni meie Caligula tooks istungile Rakvere juubilari ehk tarva: härg näeks punast kleiti ja plats oleks hetkega puhas.
Kahjuks oli Maris Lauri täna valges kribukräbulises jakis.
Ivan Makarov