Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: Eesti ametkonnad peaksid relvaäri arvestades Ukraina sõjalisel abistamisel hoolikad olema

-
07.07.2022
Sellel pildil tulistavad haubitsast prantslased ise ja õppustel.
© Scanpix

Vägagi autoriteetne Bulgaaria riiklik väljaanne Bulgarian Military avaldas loo selle kohta, et nii Ukraina enda kui ka Prantsuse allikatele toetudes on tulnud ilmsiks, et Ukraina on müünud kaks prantslastelt saadud 155 mm haubitsat venelastele otse maha.

Nimetatud haubitsad on juba „Uralvagonzavod“ nimelises sõjatehases Venemaal, kus neid põhjalikult uuritakse ja erilist huvi pakub seadeldise elektroonika.

20. juunil kirjutas prantsuse jurist Regis de Castelnau oma Twitteri kontol: „Macroni järjekordne õnnestumine. 2 prantsuse kahurit võeti venelaste poolt ära. Nad on hetkel „Uralvagonzavodi”  tehases Uraalites uurimiseks ja võimalusel tootmisse juurutamiseks. Tänan, Macron, me maksame kõik kinni!“. Tehas vastas omapoolselt, samuti teatades, et „saatke aga veel“.

Uudised ülelöödud relvadest sõja ajal ei peaks aga kedagi üllatama. Kuid prantsuse allikad kinnitavad, et neid ei löödud lihtsalt üle, vaid Ukraina pool lihtsalt müüs nad maha hinnaga 120 000 USA dollarit tükk. Tuletame meelde, et haubitsa tegelik hind on 7 miljonit eurot, ehkki euro pudenemise tõttu on see juba dollariga peaaegu samal tasemel.

Relvade müük antud sõjas on paraku aga fakt, mitmeid sellekohaseid teateid on ilmunud varemgi koos lisatud kuulutustega internetist.

2. juunil avastas sama väljaanne 148 FGM-148 Javelini müügi nn „darknetis“, hind ühe juhitava tankitõrjeraketi eest 30 000, muidugi dollarit. Müüja on ebaselge, kuid kauba aadressiks on märgitud Kiiev. Väidetavalt teab asjast ka Interpol, saksa väljaanne Overton Magazin toob välja Interpoli juhi Jürgen Stocki seisukohad samas küsimuses. Ta kardab, et „relvad satuvad kuritegelike grupeeringute kätte“. Ta lisas, et isegi USA eriteenistused ei tea täpselt, kuhu need relvad lähevad ja sel kaubandusel on ilmselt ka mitmete välisuste vaikiv heakskiit.

Kui see kõik tõsi peaks olema, on asjad üsna hapud. Loodetavasti on Eesti sõjaline abi läinud siiski õigetesse kätesse, ehkki tundub, et meie vastavad ametkonnad peaksid neid ohte arvestades eriti hoolikad olema.

Samas ei ole siin imestada midagi, see on nende sõdade pahupool ikka olnud.

Andres Raid, ajakirjanik