Eesti lõpetas sõjalise missiooni Malis, kuid kas seda ainult kiita või siiski ka kritiseerida?

Eesti kaitseväelaste äsja lõppenud sõjaväeline missioon Malis oli teine pärast Afganistani maal, kus meie lahkudes jääb võim neile, keda võimule ei tahetud, Malis konkreetselt riigipöörajatele, keda demokraatlik maailm tunnistada ei taha.

Pühapäeva õhtul jõudsid tagasi koju viimased Malis Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane teeninud Eesti kaitseväelased, mis tähistab ühtlasi eestlaste osaluse lõppu operatsioonil Barkhane ja sihtüksuses Takuba, vahendab BNS.

“Tegu oli meile oluliste ja edukate operatsioonidega. Tegime koostööd Prantsusmaa, Suurbritannia ja Mali relvajõudude üksustega, mis süvendasid tugevalt meie liitlassuhteid meie liitlastega NATO-st,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

“Eesti panus Prantsusmaa juhitud koalitsioonis keskendus Mali relvajõudude operatsioonialasele väljaõpetamisele ning seeläbi nende võimekuse tõstmisele, et Mali suudaks oma territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda. Samuti tagasid Eesti kaitseväelased meie enda ja liitlasüksuste turvalisust Gao baasis. Võin julgelt kinnitada, et meie kaitseväelased tulid enda ülesandega väga hästi toime ja meie liitlased on Eesti sõdureid ainult kiitnud,” lisas kindralleitnant Herem.

Tõepoolest, kiitus Eesti sõduritele, kes on selle välja teeninud. Mis aga puutub Heremi sõnadesse, siis Eesti õpetas kahjuks välja need sõjaväelased, kes riigis võimu haarasid ja Prantsusmaa juhitud missiooni koos meiega sealt välja kupatasid, eelistades edaspidi asju Vene Wagneriga ajada.

Kindlasti tugevdas Eesti kaitseväelaste missioon liitlassuhteid, kuid ka selle eest on hoiatatud, et vastastikune abistamine agressiooni korral mõne NATO riigi vastu on lepinguline kohustus ja seda ei peaks tingimata siduma rahuaegsete välisoperatsioonidega – lepinguliselt peab Prantsusmaa aitama meid ja meie neid mõlema maa vastu suunatud agressiooni korral ja seda abi ei pea eraldi koloniaalsõjas välja teenima. Barkhane missiooni piirkond on Prantsusmaa endine koloniaal- ja praegune mõjuala, kus tal on suured majanduslikud huvid.

Eesti oli esimene riik, mis liitus operatsiooniga Barkhane ja selle sihtüksusega Takuba. Eesti otsus on märkimisväärselt tõstnud Eesti nähtavust ja mainet Prantsusmaa kõrgete poliitiliste ja sõjaliste otsustajate seas. Prantsusmaa president, valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on hinnanud väga kõrgelt Eesti panust operatsiooni ning tunnustanud Eesti kaitseväelaste professionaalsust selle operatsiooni raames.

Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö toimub lisaks Malile paralleelselt ka Eestis. Prantsusmaa üksused panustavad Eesti julgeolekusse NATO eelpaigutatud vägede koosseisus Tapal ja NATO õhuturbemissioonil Ämaris.

Eesti panustas välisoperatsioonile Barkhane ja sihtüksusesse Takuba jalaväerühma, toetuselemendi, staabiohvitseride ja eriväelastega. Üheaegselt teenis Malis ligi 70 kaitseväelast. Kokku osales operatsioonil Barkhane 11 jalaväerühma ehk ligi 450 Scoutspataljoni tegevväelast. Erineva taseme juhtimiskogemuse sõjalisel operatsioonil said kokku üle 20 Scoutspataljoni ohvitseri ja rohkem kui 50 allohvitseri.

Välisoperatsioonil Barkhane teeninud jalaväerühma ülesanneteks olid väekaitse, baasikaitse, baasi lähiümbruses patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. Eriväelaste ülesanneteks olid nõustamine, Mali relvajõudude väljaõpetamine ning nende toetamine ühistel operatsioonidel.

Eesti üksus paiknes Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus eestlased elasid ja teenisid samades tingimustes nagu Prantsusmaa sõjaväelased.

Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane eesmärk oli toetada viie Saheli regiooni riigi – Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad võitlust relvastatud terroristlike rühmituste vastu. Operatsioon Barkhane algas 1. augustil 2014. aastal. Eesti panustamine operatsiooni algas 2018. aastal ning panustamine sihtüksusesse Takuba 2020. aastal.

Kiidusõnad Mali missiooni osas on Heremi suust kõlanud, kuid võiks rääkida ka sellest, millistel suunadel kogu Barkhane operatsioon täiesti läbi kukkunud on – näiteks inimkaubandust ja massimigratsiooni see pigem soodustas kui lõpetas, kuigi just seda lubati saavutada. (BNS)