Venemaa kuulutas Avatud Eesti Fondi soovimatuks ühenduseks – kas fond siis tegutses Venemaal?

Venemaa peaprokuratuur kuulutas Avatud Eesti Fondi soovimatuks ühenduseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Esmane küsimus on kohe – kas see Sorose fond siis tegutses ka Venemaa pinnal?

“Pärast saadud materjalide uurimist langetas Venemaa peaprokuratuur otsuse kuulutada välismaise vabaühenduse Avatud Eesti Fond tegevus Venemaa Föderatsiooni territooriumil soovimatuks,” teatas kolmapäeval Vene peaprokuratuur avalduses.

Vene peaprokuratuuri hinnangul kätkeb Avatud Eesti Fondi tegevus “ohtu Venemaa Föderatsiooni põhiseadusliku korra alustele ja riigi julgeolekule”.

Peaprokuratuur märkis, et otsus edastati Venemaa justiitsministeeriumile, mis lisab Avatud Eesti Fondi välismaiste ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide nimekirja, mille tegevus on Venemaa Föderatsiooni territooriumil kuulutatud soovimatuks.

Kõik kõlab nii, nagu olekski Avatud Eesti Fond tegutsenud ka Venemaal. Kuidas kommenteerib fond ise Venemaa süüdistusi? On ta “liberaalseid väärtusi” Peipsi taha vedanud?

Avatud Eesti Fondi juhataja on Mall Hellam, kes on näiteks traditsioonilise pere, ungari rahvusluse ja kristliku ruumi eest võitlevat Ungarit pidevalt rünnanud.

Venemaad vähimalgi määral toetamata peab nentima, et rahvusriikide vaenaja ja globalisti George Sorose fondid on vastumeelt paljudele traditsioonilistele ühiskondadele.

EKRE poliitikud Urmas Reitelmann ja Henn Põlluaas on kuulutatud Venemaal persona non grata`ks väidetava russofoobia pärast, aga Avatud Eesti Fond vist rohkem vikerkaarelippude või muu taolise tõttu.

UU