24.08.2022
Kaja kallas lohutab Eesti tarbijat sellega, et kusagil on kellelgil veelgi kallim elekter.
Möödunud nädal, mille sisse jäi ka Narvas punatanki teisaldamine, erakondade reitingutabelis olulisi muutusi kaasa ei toonud ning jätkuvalt on Reformierakonna edu teiste ees mäekõrgune, seda hoolimata Euroopa kõrgeimast inflatsioonitasemest ja ülikallist elektrist.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i koostöös valmiva küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,5 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21 protsenti ja Keskerakonda 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,8 protsendiga, Isamaa 8,5 protsendiga ning Eesti 200 8,3 protsendiga. Isamaa möödus nädalaga taas Eesti 200-st ning on populaarsuselt viies erakond.
Eesti 200 toetus on jätkuvalt langustrendis ning alates märtsi algusest on oma toetusest kaotatud 11,4 protsendipunkti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,8 protsenti ja opositsioonierakondi 37,2 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul tihe konkurents kohtade jaotuse osas Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel jätkub ning nende kolme erakonna toetusnumbrid on üksteisest peaaegu eristamatud. “Sotside ja Isamaa toetuses viimastel nädalatel järjepidevat trendi ei ole. Samas jätkub Eesti 200 toetuse langus. Iganädalaste tulemuste põhjal võiks oletada, et tõenäoliselt järgmisel nädalal see trend vähemalt korraks peatub. Kuid see ei tähenda veel, et pikemaajaliselt see trend ei jätku. Inerts, millega erakonna toetus on langenud, paistab suur ning ilmselt on vaja tugevalt poliitilist võnget, et seda kindlalt ümber pöörata,” arutles Mölder.
Seega keelduvad uuringufirmad endiselt arvestamast seda, kuidas Eesti 200 toetus kasvas eriti suureks siis, kui Reformierakond langes 20 protsendi piirimaile ja hakkas langema siis, kui poliitoravad hakkasid vana positsiooni taastama.
Ülejäänud erakondade toetuses märkimisväärseid muutustemustreid märgata ei ole. “Keskerakonna üldine toetus püsib suhteliselt stabiilne, kuid samas on nende toetus eestlastest valijate hulgas pikaajaliselt liikumas allamäge ning selles osas trendi muutumist ei paista. Keskeltläbi on Keskerakonna toetus olnud eesti valijate seas languses alates 2020. aasta aprillist ning hetkel on ta selles valijagrupis langenud alla 10 protsendi. Nii madal on see varem olnud vaid korraks, enne Kaja Kallase teise valitsuse moodustamist,” märkis Mölder.
Kui Keskerakond valis Ratase paremaks käeks Kremli ööbiku Yana Toomi, siis ei saagi teisiti minna.
EKRE üldine toetus on Mölderi sõnul püsinud viimasel aja stabiilne, kuigi teatud valijagruppides, nagu näiteks keskmisest suurema sissetulekuga valijad, on nende reiting viimasel ajal väga jõudsalt kasvanud.
“Reformierakonna toetus püsib hetkel stabiilne ning kuigi vahepeal oli märgata, et niiöelda “Kaja-efekt” on vähenemas, siis viimastel nädalatel paistab, et erakonna toetuste erinevus meeste ja naiste hulgas on taas kasvanud. Hetkel on oravate toetus naissoost valijate seas ligi 10 protsendipunkti kõrgem kui meeste hulgas,” lisas Mölder.
Ilmselt on naised rohkem ideoloogiliselt laetud ja vähem majandusliku mõtlemisega, kui neile Kaja Kallase “tühjendusmüük” nende rahakottides ei mõju.
Uued Uudised