30.08.2022
Seni kuni valitsus üritab venelastele midagi selgitada tanki kohta, suundus Venemaa saatkond kogu kambaga Juminda poolsaarele.
Nagu teatab baltija.eu, tähistasid saatkonna kaastöötajad Kuusalu vallas Balti laevastiku Tallinna läbimurde „Suure tragöödia päeva“, kui vene sõjalaevad põgenesid 81 aastat tagasi 28-29. augustil Tallinnast Kroonlinna ja hukkus üle 15 000 inimese ning mitukümmend sõjalaeva.
„Traditsiooni kohaselt kogunevad Juminda poolsaarele suve lõpupäevadel ühiskonnategelased ja veteranide ühingute ning ühiskondlike organisatsioonide esindajad, et mälestada nõukogude meremehi ja sõjaväelasi…“ kirjutab väljaanne ja jätkab: „Venemaa suursaadik Eestis V.G. Lipajev ja sõjaatašee (estachier – IM) A.P. Berežnoi võtsid osa Juminda poolsaarel peetud mälestustseremooniast… Ajalooline mälu on eriti tähtis täna, kui ei lõppe katsed võltsida Teise maailmasõja ajalugu ja heita unustusse nende kangelastegu, kes vabastasid Euroopa, võideldes saksa fašistlike anastajatega,“ märgib leht.
Seega niikaua kui te seal Toompeal „võltsite“ ja „heidate unustusse“, Jumindal möll käib. Kusagil seal asub ju ka ministri Riina Solmani kodu, nii et pole ime, et ta vilkuritega sõitis, kui tee vaenuliku riigi kaabakaid täis.
+ + + + + + +
Täna ilmus rus.postimehes suur lugu „Marju Lauristin: kui sõdur-vabastaja jääb võõrale maale peremehena, siis pole see mitte vabastamine, vaid okupatsioon“.
Kõlas väga palju mõistlikke argumente ja tähelepanekuid „tankiküsimuse“, ajalookäsitlemise, stalinismi, MRP pakti, vene kooli ja eestlaste tunnete kohta. Kõik oli õige, õiglane ja arusaadav, eestlaste jaoks elementaarne, aga lõppes kõik ülimalt naiivse järeldusega:
„Ma arvan, et kolossaalne hariv roll kuulub ka venekeelsetele massiteabevahenditele. Kes võib venekeelsetest ajakirjanikest veel paremini selgitada inimestele, miks on meie jaoks nii tähtis eemaldada need sümbolid ja milline oli meie ajalugu? Just ajakirjanikud peavadki tegelema ühiskonna sellise harimisega,“ järeldab „poliitik ja sotsioloog“ Marju Lauristin oma loos vene Postimehes.
Pärast seda, kui kogu siinne venekeelne meedia ässitas päevast päeva venelasi korraldama pronksiööd ja pärast seda kordama, pole kardinaalselt midagi muutunud. Ja ühe vene paberlehe endine peatoimetaja, umbkeelse punase koolidirektori tütar, töötab juba aastaid meie valitsuse kantseleis. Kunagi kirjutas ta lehes enne pronksiööd, et „eesti natsionalistid võiksid ennast sagedamini pesta“.
Siinne venekeelne meedia muutus vaid pärast Venemaa totaalset kallaletungi Ukrainale veidi voolujoonelisemaks ja libedamaks. Kui siinsed Vene kodanikud hääletavad peaaegu 90% ulatuses Putini ja Jedinaja Rossija poolt, siis vaevalt et vene ajakirjanike hulgas on see protsent oluliselt teine, mõned neist on seniajani umbkeelsedki.
Isegi riigimeedias juhib ETV+ kanalit Venemaa kodanik ja kümmekond ERR-i ajakirjanikku läksid tööle Sputnikusse.
Isegi ersatsdozoorlane Klenski kirjutas mõni päev tagasi tollessamas loos, kui ta tõmbas paralleele Kersti Kaljulaidi ja last tapnud pedofiili vahel, et Venemaalt siia kolinud ajakirjanikud hakkavad domineerima kohalikus ajakirjanduses.
„Miinimumini kokkukuivanud venekeelseid massiteabevahendeid juhivad suures osas Venemaalt põgenenud dissidendid… Sama migrantide allika arvelt täieneb ka reaajakirjanike korpus. Ja vahel isegi ebasündsalt tihti antakse Venemaa poliitpõgenikele sõna juhtivates internetiportaalides ja Eesti teleraadioeetris. Mis räägib sellest, et „oma“ venelasi, isegi endisi „taskuvenelasi“ usaldatakse aina vähem,“ paneb tähele vana Pravda korrespondent.
Aga kui Marju Lauristin arvab, et kogu see seltskond tahab ja suudab taguda putinistid eurooplasteks, siis lugegu näitena tänast lugu portaalis Tribuna, mille eesotsas on silmatorkavalt sovetliku ajuehitusega Leonid Tsingisser.
Täna ilmus seal Vjatšeslav Ivanovi lugu olukorrast Eestis, mida see mees pealkirjastas tsitaadiga ühest Vladimir Võssotski sõjale pühendatud laulust. Võssotski ise vihkas selliseid kommuniste. Aga see Ivanov on küllaltki omapärane tegelane, kes on ülimalt produktiivne ja tema lugude tonaalsus ja sisu muutuvad vastavalt teda parajasti avaldatava väljaande toimetusepoliitikale. Ta on nii pulmas peig kui peietel kadunuke.
Vene Postimehes on Ivanov veidi vaoshoitum ja lojaalsem, vene Delfis räigem ja venemeelsem, Tribunas sõjakas, nagu bolševik kuulipilduja lindiga rinnal – ja vene Objektiivis lausa kristlik konservatiiv, kuigi suure Vabaduse väljaku meeleavalduse aegu kirjutas Postimehes: „Aga miks ei võiks eeldada, et kõik antivakserid ongi ülemaailmse vandenõu osalised? Nende juhid valmistasid salaja sellesama koroonaviiruse, ühtlasi ka antidoodi; viiruse lasid jalutama mööda kogu maailma, aga antidoodiga varustati kõikidest konspiratsioonimeetmetest kinni pidades võrdlemisi väikest valitute gruppi.“
Aga täna kirjutab sama mees Tribunas, et Narva tanki loos provotseerisid Eesti võimud narvalasi ja et tank pole 30 aastat kedagi seganud. Ivanov kirjutab: „Eesti kompartei keskkomitee ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja tütar peaks hästi teadma, et…“ ja järgneb mõttetu jura. Aga kes siis heidab Kaja Kallasele ette, et ta on endise punalehe peatoimetaja laps? Rahva Hääle sõsarlehe, samuti EKP KK organi Sovetskaja Estonija endine peatoimetaja Vjatšeslav Ivanov, kes oli veel ka parteilehe Sovetskaja Sibirj toimetaja!
Täna Ivanov heidab Kaja Kallasele ette kõik tema öeldu gaasi, vabaduse, õiguste, Euroopa külastamise ja eesti ühiskonna haavade kohta seoses Ukraina ja Teise maailmasõjaga. See kõik ärritab Ivanovi kohutavalt. No et sellest rääkida pole sünnis, aga tanki suudelda ja korrata „vabastamise“ umbluud on õige tegu. Ivanov meenutab ka kartulikoori, tiblasid, okupantide keelt ja seda, et president Alar Karis julges taasiseseisvumispäeval rääkida ETV+ korrespondendiga mitte vene, vaid eesti keeles. Ja materdab Karist edasi, vihjates, et ühist tulevikku sellise presidendi suhtumisega ei saabugi.
Oleks see Ivanov kameeleon, oleks korraga igat värvi, lausa vikerkaareline. Ja see on, nagu ütlevad venelased, „радужная надежда Марью Лауристин“.
Lootus sureb viimasena, sest ivanovlus on igavene.
+ + + + + + +
Kusjuures Sovetskaja Estonija on tänagi kõigist elavatest elavam, nagu Lenin: täna õhtul ilmus venekeelses Äripäevas (Delovõje vedomosti), mis peaks nagu kirjade järgi ettevõtluse küsimusi lahkama, järjekordne poliitiline hautis nimega „Libman: töö asemel sõdivad poliitikud mälestusmärkide ja „mitte õigete kodanikega“.
Selle eksitava, et mitte öelda laimava poliitpealkirjaga loo autor on Elkond Libman, kes oli väga viljakas ajakirjanik nõukogude ajal ja ka sel sajandil kirjutas ikka Komsomolskaja Pravdale ning esines riigieetris. Jälle liberaalide väljendit kasutades „Kremli jutupunktidel“ põhinev demagoogia, mille kohaselt ei tohi meie riik peale majandusküsimuste oma territooriumil mitte millegagi tegeleda, sõja teemal sõna võtta ega segada Ukrainas genotsiidi võimaldavatel venemaalastel Euroopa kuurortides peesitada.
Tegemist on nõukogude ajakirjanduse vana kaardiväega, kellesse on sovetlus ja šovinism geneetiliselt sisse kodeeritud, olgu siis tegemist Ivanovi või Libmaniga. Ja kuna kommarite lustratsioon jäi Eestis tegemata, see kaadervärk siin kohati lausa domineerib nii riigi- kui ka erameedias.
Aga Moskvas on arreteeritud poliitik Leonid Gozman, keda süüdistatakse Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa tegude võrdsustamises (статья об отождествлении действий СССР и нацистской Германии (часть 1 статьи 13.48 КоАП).
Gozman oli 2020. aasta oktoobris kirjutanud Facebookis, et Hitler on absoluutne kurjus, aga Stalin on veel hullem; SS on kurjategijad, aga NKVD on veel hirmsam, kuna tšekistid tapsid omi, kommunistid kuulutasid sõja omaenda rahvale.
Kusjuures kaks aastat tagasi kirjutatud kommentaari eest arreteeriti Gozman alles selle aasta aprillis vastuvõetud seaduse alusel!
+ + + + + + +
ETV „Välisilma“ väidetava rahapuuduse tõttu 5 minuti võrra kärpinud ERR avaldas täna toreda uudise: „Laupäeval alustab ETV ekraanil uus reisisaade “Pea ees vette. Tai Kuningriigis”.
ERR teatab, et „Piret Järvis-Milder ja Egert Milder seiklevad koos tütre Milliga eksootilises Tais. Egert ja Piret on alati olnud suured reisisõbrad, kes pool ilma läbi rännanud.“
Mis siis ikka, nüüd siis saab rännata riigitelevisiooni rahalisel toel, ja veel lapsega, nagu Mailis Reps. Hea, kui sinu hobi on sinu töö! Meie kommertstelekanalid toodavad ju nii vähe reisisaateid, et seda tühimikku on hädasti vaja riigimeedia poolt täita. Johannes Tralla on juba oma lähetustes pool Euroopat summutitärina ja bensiinivingu saatel läbi väisanud.
ETV meenutab siin ahvikarjas kõige vähem arenenud isendit. Kui Tuuli Roosmaa oma mehe ja lastega, Katrin Lust lapsega jpt olid juba selle žanri võimalusi põhjalikult ära kasutanud, ärkas lõpuks üles ka ETV. Kui seal veel mõnel juhatusele lähedasel isikul sünnib lähiajal laps, siis saadetakse nad veel mõnesse kuurortriiki, neid kohti on ju nii palju.
Aga „Kaks kanget“ on isegi riigi eelarvest rahastatud meelelahutusäri jaoks, milleks on ammu muutunud ETV, liiga kõrge tase. Kui suudate ka need tõesti andekad mehed üle osta, siis olete omadega mäel. Mitte varem.
+ + + + + + +
Aga Tallinn sai endale uue uhkuse. Septembris avab aadressil Pärnu mnt. 59 uksed Tallinna muusika- ja balletikool, mis sai Muhammad Hosni El Sayed Mubaraki mälestuseks nimeks MUBA, kus hakkab õppima 675 noort. Postimees käis peagi avaneva õppehoonega lähemalt tutvumas.
See tähendab, et varsti läheb Postimees jälle Mubasse veendumaks, et avamiseks on kõik valmis. Siis läheb ka avamisele. Ja veel järgnevatelgi päevadel küsib – et noh, kuidas tunne on? Kuidas avamine oli? Kuidas muba kärab, sõbrad?
Kuna sama teevad ka teised väljaanded, Udubaarist Küürileheni, jääb see sõnake MUBA kõigile ajudesse, nagu „taristu“ THI kurku.
See piiritu fantaasia ja eesti keele rikastamine on muljetavaldavad. Igal sammul komistad mingi taltehi või santehni otsa. MUBA, see kõlab uhkelt. See oleks suure algustähega MUBA, kui selles kõik tähed suured ei oleks. See kõlab tõesti uhkelt – uhkemalt, kui muda. Varsti läheb käiku mõni lõbus ütlus nagu „muba-muba, mu..iuba“.
Kuna tegemist on uue Tallinna uhkusega, siis tõstab see ka Tallinna häbi ehk MUPO mainet, kuna neid hakatakse ju vahetpidamata segi ajama. Tulevad meelde veel Tallinnas armastatud itaalia rauklaulja Pupo, mambo, mumba-jumba, tumba, Lumumba.
Aga seda nutikat fantaasiarikast võtet võib kasutada edaspidigi. Siis on keskerakonna esimees JÜRA, Narva linnavalitsus NALI, peaminister ikka KAKA ja president ALKA.
Eesti Vabariik oleks siis ESVA.
Äkki juba ongi.
Ivan Makarov