Leedu kaitseminister: Gorbatšov oli kurjategija

Samal ajal kui kogu maailm meenutab Mihhail Gorbatšovi hea sõnaga, peavad omaaegse OMON-i terrorist kannatanud teda kurjategijaks, kes surus tõelist demokraatiat maha.

Leedu kaitseministri Arvydas Anušauskase sõnul oli teisipäeval surnud Nõukogude Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov kurjategija, kes andis korralduse suruda jõhkralt maha rahumeelsed meeleavaldused Vilniuses ja mujal.

“Ta oli kurjategija, kes andis korralduse rahumeelsete meeleavalduste jõhkraks mahasurumiseks Vilniuses, Thbilisis, Almatõs, Bakuus ja teistes linnades. Patukahetsust ei olnud. Sellised meenutused, kuigi surnutest räägitakse head või üldse mitte. Aga seekord mitte. Ainus viimane pluss on see, et ta kirjutas alla Nõukogude Liidu alistumisele,” kirjutas Anušauskas kolmapäeval Facebookis.

Gorbatšov oli aastatel 1985–1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär. Läänes mäletatakse teda ilmselt kui inimest, kes aitas kaasa NSV Liidu ja USA suhete soojenemisele ning algatatud demokraatlikke reforme peetakse tema teeneteks. Ometi ei võtnud ta ette soikunud riigimajanduse jõulisemat kaasajastamist ja säilitas range kontrolli poliitilise süsteemi üle ning Leedus mäletatakse teda kui riigi iseseisvusiha vägivaldset mahasurujat.

“Mäletan, kui aastatel 1982-1985 peasekretäridel järjest hapnik kinni keerati, tekitas Gorbatšov Läänes eufooriat. Mitte kohe, aga siiski. Ent ta oli kuritegeliku partei juht ja selle olemust ei saanud muuta isegi Glasnost. Kuigi ta soodustas parteimonoliidi murenemist, samal ajal kui leedulased ja teised kasutasid olukorda ära oma iseseisvuse taastamiseks,” kirjutas Anušauskas.

Leedu 1991. aasta jaanuarisündmustes hukkunute sugulased taotlesid Gorbatšovi vastutusele võtmist kuni tema surmani.

Sel aastal läks neli hukkunute sugulast – Vidas Maciulevičius, Algimantas Petras Kavoliukas, Virginijus Druskis, Apolinaras Juozas Povilaitis – tsiviilhagiga kohtusse, eesmärgiga tõestada, et Gorbatšovil, kes oli sel ajal NSV Liidu riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja, oli kontroll armee üle, kuid kes ei rakendanud meetmeid agressiooni ärahoidmiseks Leedus ega peatanud seega rahvusvahelise kuriteo elluviimist.

Ööl vastu 13. jaanuari 1991 hukkus Nõukogude sõjaväe rünnakus Vilniuse teletorni ning raadio- ja teleringhäälingu hoonele 14 inimest. (BNS)