Õiguskantsler: seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati isegi põhiõigust elule

Õiguskantsler Ülle Madise leidis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätteid analüüsides, et need on põhiseadusega vastuolus, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks.

Madise teatas riigikohtu esimehele Villu Kõvele põhiseadusliku järelevalve asjus saadetud arvamuses, et põhiseadusega on vastuolus mitu NETS-i sätet.

“Leian, et vaidlustatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted on vastuolus põhiseadusega, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu,” kirjutas õiguskantsler.

Ta lisas, et seda, millistes olukordades ja millised piirangud tohib kehtestada, peab otsustama riigikogu seaduses. Kui tekib seaduses kirjeldatud olukord, peab täitevvõim valima seadusega lubatud piirangute seast eesmärgipärase proportsionaalse piirangu ning kohaldama seda üksnes seal, kus vaja, ja nii kauaks, kui vaja.

Madise hinnangul on põhiseadusvastane korralduse vorm, millega seatakse määratlemata isikute ringile määratlemata olukordadeks üldkehtivad kohustused.

“Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks mõeldud üldkohustuslikud
käitumisjuhised tuleb kehtestada määruse vormis. Määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja nende faktilised alused tuleb pidevalt üle vaadata. Määruse puhul on tagatud põhiseaduslikkuse järelevalve. Korraldused on üksikjuhtumite lahendamiseks,” rõhutas ta.

Õiguskantsler tõi välja, et NETS-i normide alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalusest sõltuvaid põhiõigusi.

“Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist,” tõdes ta.

Seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati Madise hinnangul isegi põhiõigust elule.

“Elu- ja terviseõiguse piirangu intensiivsust vähendab samas asjaolu, et vaktsineerimine on mõeldud kaitsma eelkõige inimese enda elu ja tervist. Omad riskid on nii Covid-19 läbipõdemisel (kui inimene ei ole vaktsineeritud) kui ka selle haiguse vastu vaktsineerimisel. Peaaegu võimatu on täie kindlusega öelda, kummal juhul on oht konkreetsele inimesele suurem,” leidis ta.

Koroonatõendi nõue tegevustes osalemise eeldusena mõjutas Madise hinnangul intensiivselt inimeste igapäevaelu ja ka ettevõtlusvabadust.

Ta tõi välja ka uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste definitsiooni puudulikkuse ja väga laia tõlgendamisvõimaluse NETS-is. See võimaldab mõistet põhjendamatult laialt käsitleda.

Lisaks leidis õiguskantsler, et NETS-i sätted ei määratle valitsusele antud volituse sisu ja ulatust piisavalt ja seega võimaldavad need kehtestada põhimõtteliselt ükskõik, milliseid nakkuse levikut vähendavaid piiranguid.

Allikas: ERR