02.09.2022
Prügifirma koorib küll rahvast, aga Stenbocki maja tühjaks veetud ei saa. Pilt on illustratiivne.
Huvitav, milline näeks välja pilt, mis kujutaks Eesti kaasaegset ühiskonda oma lõhestatutes?!
Uus ja trükisoe „The Economist“ kujutas tänast USA ühiskonda üsna täpselt ja leidlikult:
The disunited states of America (Ameerika Lahkuühendatud Ühendriigid)
Äsja võttis toimetusega ühendust mees Lõuna-Eestist, kes vaatamata kõigele peab kuidagi ots-otsaga toime tulema, lugedes hoolikalt iga senti. Ta on kuulnud, et vabadusel pidi oma hind olema, kuid enesetunne pidi üha enam orja tunne peal olema ja üha selgemaks saab seegi, et tal niipalju raha ei ole, et seda salapärast, kuid paljuräägitud vabadust kinni maksta. Tegelikult on tal arusaamine olemas ja seda tasub tähele panna.
Mees teab, et vabadus on millekski ja millestki. Tal on mure prügifirmaga, kes uue korra kohaselt küsib täishinna sõltumata sellest, kas on midagi ära viia või ei ole. Varem maksis tühisõit vähem, nüüd on asi muutunud ja loomulikult ohvrilt suurema raha kättesaamise nimel. Mees uuris muu Eesti praktikat ja isegi prügifirma tunnistas, et jah, mõnel pool on teistmoodi, mõnel pool on juhtunud ime ja kohalik võim on oma elanike kaitsele asunud.
Muide, maksma peavad ka need, kel üldse prügikonteinerit ei olegi. Võim on kurt ja sellised „pisiasjad“ toimetuleku näol ei huvita pealinna enam ammu. Mees ütles, et tal on vabadus sundkorras muudkui maksta, tal on vabadus küsimusi mitte esitada ja selle orjuse üle rõõmuski olla. Lisaks on ta vabastatud vajadusest käituda vaba kodanikuna ja kasutada talle seadusega garanteeritud põhiõigusi.
Seda nimekirja võiks irooniat kasutades muudkui aga pikendada, kuid isegi ajakirjandust sellised triviaalsed asjad enam ei huvita, polegi kellegi poole pöörduda. Ajakirjandusega on üldse paha ja tundub, nagu oleks peavoolule kohustuslikuks tehtud Ukraina kõrgema ülemjuhatuse korraldus sõjasündmuste valgustamiseks. Hea küll, seal käib sõda ja see on kuidagi seletatav, kuid meil, kus pidi ikka vaba ajakirjandus olema?!
(Kaitseministeeriumi soovitused ajakirjandusele – ei mingeid alternatiive ega oma järeldusi, infot jagavad ainult volitatud isikud ja kõik muu, sh prognoosid, on keelatud).
Scott Ritter kirjutas „Newsweeki“ ajakirjanikust Arkinist, kelle autoriteetsetele allikatele toetuvate artiklite põhja on Venemaa juba vähemalt kolm korda Ukraina käest lüüa saanud, meie sõjakajastajad, kohalikud arkinid külvavad sulaselget desinformatsiooni üldise heakskiidu saatel. Mis saab veel kasulikum olla meie pahasoovijatele, kui tugevasti moonutatud ettekujutuse loomine tegelikkusest ja selle levitamine – mujal rakendatakse selleks parimaid agente ja tohutuid summasid, meil tehakse seda otsekui omal initsiatiivil või ikka korraldab seda kuskil osavalt varjunud diversant?!
Isegi meie suurimast liitlasest, USA-st, kirjutatakse ja räägitakse meile täiesti ühepoolset juttu ja seegi on moonutatud ja seetõttu võibki jutu alguses olev pilt üllatuse või liialdusena näida.
Andres Raid, ajakirjanik
