06.09.2022
Päästjaid ei ole Eestis piisavalt väärtustatud ja see kajastub ka tulesurmade arvu kasvus. Pilt päästjate aktsioonist Toompeal on illustratiivne.
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu (EPTAÜ) juhatus ja päästeregioonide esindajad kogunevad kolmapäeva hommikul Tallinnas Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) teise korruse saali, et arutada päästjate üha kriitilisemaks muutuva olukorra, ning 2023. aastal päästeametit ees ootava eelarvekärpe üle.
Poliitikud pole päästjate hoiatusi kuulda võtnud ja riskid on hakanud realiseeruma, märgib ametiühing, lisades, et ühiselt koostatakse pöördumine valitsuse poole.
Poliitikud lubasid päästjatele Eesti keskmist palka, paraku tegelikkus on osutumas vastupidiseks: keskmine palk läheb kiirelt eest ning päästjate olukord on veelgi halvenenud. Üha raskem on täita tühjenenud ametikohti, kuna pakutav palk ei motiveeri päästja elukutset valima, meeskonnad muutuvad väiksemaks, allesjäänute töökoormus kasvab. Võimaldamaks perele normaalset toimetulekut, on enamik päästjatest sunnitud töötama mitmel töökohal, mis mõjub negatiivselt vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kõigist valitsuse loetletud prioriteetsetest palgatõusugruppidest on päästjad konkurentsitult kõige halvemas seisus.
Lisaks võib valitsuse kavandatav päästeameti eelarvekärbe tuua kaasa koondamisi ja päästekomandode sulgemisi, mis halvendab päästevõimekust ning pikendab abi saabumise aega. EPTAÜ hinnangul on tegemist lubamatu olukorraga.
Ametiühingutel on ju oma inimene valitsuses olemas – selleks on endine ametiühingujuht töö- ja terviseminister Peep Peterson. Päästeamet küll tema haldusalas pole, kuid poliitikuna peaks ta valitsuses kindlasti päästjaid toetama. Või ei seisa sotsid enam töörahva eest, vaid keskenduvad seksuaalvähemustele? (BNS-UU)