08.09.2022
ÜRO raporti üks nõrku külgi on üleminek taastuvenergiale, mis maailma mastaabis on utoopia.
ÜRO on teinud vastuolulise rapordi, millest on ilmselgelt välja jäetud see, et inimarengut viib kõvasti tagasi läbimõtlemata ja majandusi hävitav rohepööre (mis laastas näiteks Sri Lanka majanduse) ning seesama rohehullus on sisse kirjutatud ka taastumisplaanidesse, mistõttu pole neist midagi head oodata.
Koroonaviiruse pandeemia ja teised kriisid on viinud inimarengu indeksi tagasi 2016. aasta tasemele, teatas ÜRO neljapäeval avaldatud raportis.
ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) teatel on inimarengu indeks (HDI), millega mõõdetakse riikide oodatavat eluiga, haridustaset ja elatustaset, esimest korda alates selle loomisest üle 30 aasta tagasi kahanenud teist aastat järjest.
“See tähendab, et me sureme varem, oleme vähem haritud ja meie sissetulek kahaneb,” ütles UNDP juht Achim Steiner usutluses AFP-le.
“Vaid kolme parameetri põhjal võib saada aimduse, miks nii paljud inimesed on hakanud tundma meeleheidet, frustratsiooni, muret tuleviku pärast.”
Inimarengu indeks on aastakümneid järjekindlalt tõusnud, kuid langus aastatel 2020 ja 2021 on eelneva viie aasta saavutused nullinud, kirjutati UNDP raportis pealkirjaga “Ebakindlad ajad, rahutud elud”.
“Tagasikäik on pea universaalne, kuna üle 90 protsendis riikidest registreeriti HDI näitaja langus 2020. või 2021. aastal ja üle 40 protsendis langes see mõlemal aastal, mis annab märku, et paljude jaoks kriis süveneb,” teatas UNDP.
Raportis tuuakse vähikäigu peamiseks põhjuseks COVID-19 pandeemia, kuid osutatakse ka hulgale teistele kriisidele – poliitilistele, rahanduslikele ja kliima-alastele – mis ei ole andnud aega taastumiseks.
“Meil on katastroofe olnud ka varem. Meil on konflikte varem olnud. Kuid kokkulangevus, millega praegu silmitsi seisame, on inimarengule ränk hoop,” ütles Steiner.
Pingerea tipus olid endiselt Šveits, Norra ja Island, samas kui viimasteks jäid Lõuna-Sudaan, Tšaad ja Niger.
Ehkki paljud riigid hakkasid pandeemiast tasapisi taastuma, ei olnud paljud Ladina-Ameerika, Sahara-taguse Aafrika, Lõuna-Aasia ja Kariibide riigid seda teinud, kui neid tabas järjekordne kriis: sõda Ukrainas.
Venemaa invasiooni mõju toidu- ja energiajulgeolekule tänavuses indeksis veel ei kajastu, kuid 2022. aasta väljavaade on kahtlemata sünge, tõdes Steiner.
Inimarengu indeksi hiljutise languse üks suuremaid allikaid on üleilmne oodatava eluea lühenemine 73 aastalt 71,4 aastale.
Raporti põhiautor Pedro Conceição nimetas lühenemist enneolematuks šokiks ja märkis, et mitmes riigis, sealhulgas USA-s, on oodatav eluiga kahanenud kaks või enam aastat järjest.
Raportis kirjeldatakse, kuidas murrangulised jõud, nagu kliimamuutus, üleilmastumine ja poliitiline polariseerumine on pannud inimkonna vastamisi seninägematu määramatusega, mis on süvendanud ebakindlustunnet.
“Inimesed on kaotanud teineteise suhtes usalduse,” rääkis Steiner. “Rääkimata institutsioonidest. Naabritest on saanud paiguti meie suurimad vaenlased, seda kas otseses mõttes kogukonnas või ülemaailmselt riigiti. See on meid halvanud.”
“Me ei saa liikuda edasi läinud sajandi mängureeglitega,” ütles ta ja lisas, et majanduskasvu võluvitsana nägemise asemel tuleb keskenduda majanduse põhjalikule ümberkorraldamisele, et tagada selle kestlikkus.
Raportis toodi välja kolm peamist valdkonda, millele keskendudes saaks olukorda parandada: investeeringud taastuvenergiasse ja ettevalmistused tulevasteks pandeemiateks, šokkide vastu kindlustamine ja innovatsioonid, mis suurendaks võimet tulevaste kriisidega toime tulla. (AFP-BNS)
Raportis pakutavad valdkonnad olukorrast paranemiseks on üldsõnalised (innovatsioon), pigem tagasilööke andvad (investeeringud taastuvenergiasse, mis kindlasti ei kata energiavajadusi) ning kahtlusttekitavad (ettevalmistused tulevasteks pandeemiateks).
ÜRO ei ole enam rahvusvaheline autoriteet, vaid on minemas Rahvasteliidu teed, mistõttu ei maksa seda raportit tõsiselt võtta. (UU)