09.09.2022
Leedukatel on riigikeelega asjad korras, lätlased pingutavad ja Eestis Reformierakond venestab. Pilt on illustratiivne.
Lätlaste naljades olevat eestlased liiga aeglased ja vähemalt Reformierakonna valitsedes on selline arvamus õigustatud, sest kui siinmail ainult räägitakse eesti keele kaitsest, ise samas Eestit venestades, siis lätlased ka tegutsevad.
Läti seim toetas neljapäeval teisel lugemisel seadusmuudatust, millega saab kolme aasta jooksul läti keelest ainus õppekeel koolieelsetes lasteasutustes ja põhikoolides. Muudatuse jõustumiseks on vaja veel ühte lugemist.
Haridus- ja teadusministeerium on põhjendanud ülemineku vajadust sellega, et praegused õppeprogrammid ei taga kõigil haridustasanditel piisava riigikeele omandamist.
Sestap on õpilaste ühiskonnaelus osalemise ja edasiõppimise võimaluste tagamiseks vaja, et ka vähemusrahvused õpiksid selgeks riigikeele, leiab ministeerium.
Eelnõu põhjal saab riigikeelest alates 1. septembrist 2023 ainuke õppekeel koolieelsetes lasteasutustes.
Samast ajast on läti keel ainus õppekeel ka 1., 4. ja 7. klassis, alates 2024. aasta 1. septembrist 2., 5. ja 8. klassis ning 2025. aastast 3., 6. ja 9. klassis.
Vähemusrahvusest lapsed saavad õppida oma emakeelt, kultuuri ja ajalugu tunniplaaniväliselt ning seda rahastab riik või omavalitsus.
Kutsekoolides võib eelnõu järgi aineid õpetada vaid Euroopa Liidu ametlikes keeltes.
Samuti näeb dokument ette, et riigikeele ebapiisava oskuseta ei tohi õpetajaks või direktoriks tööle asuda. (BNS)