09.09.2022
Kuninganna Elizabeth II lahkumine on kogu maailmas kõneaineks.
Kõrges vanuses lahkunud kuninganna Elizabeth II andis kuningriigi oma pojale üle olukorras, kus kunagine võimas Briti impeerium koloniseerib nüüd emamaad – migrandipaadid La Manche`i väinal on juba tavaline nähtus.
Vahetult enne tema surma valisid konservatiivid oma liidriks ja ühtlasi peaministriks inglanna Liz Trussi, kelle konkurendiks oli hindu Rishi Sunak. Seega jäi Suurbritannia valitsusjuhiks naine, kes on põlisrahva seast, kuid France Presse suutis juba rõõmsalt õelutseda, et juhtministrite seas polevat enam “valgeid mehi”.
Suurbritannia poliitilises uuseliidis on palju Aasia ja Aafrika päritolu poliitikuid, kes hõivasid ka Trussi valitsuses juhtpositsioonid, Londonit valitseb pakistanlane ja paljud riigi piirkonnad on islamiseerunud – selline on kuningriigi hetkeseis.
Muidugi on Suurbritannias asjad pisut teistmoodi kui venestuvas Eestis – seal tuntakse isegi uhkust, kui vana impeeriumi rahvad saarele voolavad. Paljud uuseliidist aga on juba ammu Suurbritannias, sealhulgas mustade poolt Aafrikast välja aetud hindud – näiteks peksis Uganda mõrvarlik diktaator Idi Amin sealt lisaks inglastele minema ka India ja Hiina päritolu inimesed, kes olid sinna saabunud koloniaalaegadel, ja need suundusid edasi Suurbritanniasse.
Igatahes on Suurbritannia pale Elizabeth II valitsedes kõvasti muutunud. Samas aga toimus ka Brexit, Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, mille peamiseks põhjuseks oli siiski see, et riik ei näinud ühenduses olemisest mingit kasu – britid andsid EL-i eelarvesse palju, aga oli samas kätest-jalust seotud, näiteks oma kalavarude osas. Lahkumine oligi suuresti majanduslik – miks olla liidus, kus ollakse teiste ülalpidajad, ise midagi saamata ja seejuures ka vähese otsustamisõigusega Saksamaa ja Prantsusmaa ambitsioonide kõrval. Suurbritannia aga on ennast kogu ajaloo pisut Mandri-Euroopast eemalseisvana tundnud.
Briti kuningakoda jääb ilmselt veel pikaks valitsema, sest ta on traditsioon, omamata seejuures reaalset võimu. Ilmselt austavad ka sisserändajad kuningavõimu, kuid suureks ohuks riigile on islamiseerumine, kusjuures mitmed piirkonnad ongi juba moslemite ülekaaluga, poliitiline islam imbub riiklikesse struktuuridesse ja kord võib tulla võimuvõitlus kuningriiklaste ja kalifaadi toetajate vahel.
Brittidel taas kuningas, Charles III, kuid tema valitsemine ei saa poliitiliselt kerge olema, seda enam, et Elizabeth II oli sümbol, mida tema poeg pole.
Uued Uudised