10.09.2022
Gerli Tali foto
Täna toimus Jänedal traditsiooniline sügislaat, päike paistis ja rahvast oli nagu ikka murdu.
Arusaadav, et sõna „traditsiooniline“ on nii mõnelegi nagu punane rätt kohipulli jaoks. Aga ütlen veel hirmsamat asja: sinna tuldi perekonniti, oli näha vanaemasid ja vanaisasid, noori emasid ja isasid, noorukeid ja lapsi, ka lapsevankris imikuid ja muid maimikuid.
Kõrvemaa iidsete männimetsade ja rabade poolt puhus õrn tuul ja õhk oli puhas. Inimesed olid naerusuised, ostsid kokku igasugust jumalikku eesti toidukraami, suitsurääbisest musta saunasingini, oli saada ka tulevikutagatist – ilusaid viljapuid täiesti mõistlike hindadega.
Kõrvad pärast Tallinna linna puhkasid kuuldes head eesti keelt ja silmad rõõmustasid nähes kodukandi kahvanägusid, ümberringi olid head eestimaalased. Oli ka hirmuäratavaid keskealisi valgeid eesti mehi, aga nad olid millegipärast väga sõbralikud, üks lausa hüppas kaela. Aga seda pilti ma ei levita, sest inimene töötab ERR-is ja saaks sellise kahtlase tuttavaga sõbrustamise eest kiiresti kinga. Mõnel teisel ettekäändel.
Ühes telgis pakuti vaid elulootust: EKRE leti juurde tulid vanad ja noored, aga meelde jäi üks ema, kelle umbes 4-aastane pojake tiris teda kleidist tagasi sinise telgi poole ja tahtis EKRE õhupalli. Ema aga vaatas kartlikult ringi – et äkki keegi näeb. Armas inimene, see on ikkagi Jäneda, aga mitte Narva ega Tallinn. Siin on turvaline, siin kõik omad. See on Eesti.
Kõlas eesti külamuusika ja mu haavatud vene hinges valitses rahu. „Kuni su küla veel elab…“
+ + + + + + +
Isamaa juht Helir-Valdor Seeder on hea naiivne inimene. Miks ta muidu küsib Delfis „Miks on Yana Toom endiselt Keskerakonna liige?“
Jüri Ratas vastas Delfis midagi täiesti seosetut, “et Seedri kommentaari taga on Isamaa madal reiting ja soov saada EKRE-lt valijaid.” Härra Ratas võiks juba aru saada, et ei EKRE ega Isamaa valijate arv ei sõltu mingist keskerakonnas pesitsevast putinistist, aga keskerakonna häälte saak sõltub, ja veel väga olulisel määral. Ega eestlastel polegi praegu mitte ühtegi põhjust hääletada üdini korrumpeerunud keskerakonna poolt, mille aseesimees ajab Eestis ja Euroopas sõja ajal agressorriigi asju.
Keskerakond on koostöölepingu kirjalikust või suulisest vormist sõltumata Jedinaja Rossija siinne papilloom. Toom sobibki sinna, nagu rusikas eestlaste silmaauku, hea härra Seeder! Toom ongi juba ammu keskerakonna visiitkaart, sest teised keskerakondlased on täpselt tema tegu ja nägu. Kui Toom järjekordselt sülitab kõigile eestlastele näkku ja pühib oma sõnnikused vildid vastu „eesti mulda ja eesti südame“, siis te ju kõik naeratate talle selle eest ja teete näo, nagu see isiklikult teid ei puudutakski. Suur, tark, kaval ja nägus eesti mees Jüri Ratas suudleb tedretähnilist kätt ja määrab Toomi oma asetäitjaks, Jaanus Karilaid aga loodab viimse hetkeni, et Stalnuhhin võtab oma sõnad tagasi, nagu loodab baaris pitsi ees sulgemiseni konutav vanatüdruk, et äkki näkkab… Te olete ikka üks vahepealne ollus, ei liha ega kala, ei eestlased ega venelased, ei p… ega t…, vaid omakasupüüdlikud kahepaiksed äraandjad. Teie liige üritab algatada teie isamaa vastu Euroliidus süüasja sõja ajal, kui Eesti tahab ennast ja teisi kaitsta, ja te kannatate oma ridades eestlasi ja eesti keelt aktiivselt vaenavat isikut.
Üksainus õige tegu reformierakonna poolt oli see, et oravad teid üle parda viskasid.
+ + + + + + +
Täna ilmus Postimehes lugu „Nädala persoon / Aivar Mäe: nagu ikka, noa sa saad selga sõpradelt.“
„Kohus andis Mäele õiguse, ent kuidas ta tagantjärele skandaali tagamaid ja põhjusi hindab? Kas näeb kohtuotsusest hoolimata endal mingitki süüd? Juba intervjuud tegema minnes võis tajuda, et leidub piisavalt inimesi, kes on veendunud, et seda ei peaks üldse tegema. Teisalt on palju neid, kes on seda vestlust ammu oodanud,“ kirjutab leht.
Kui ajakirjanik tajub, et on olemas palju inimesi, kes on veendunud, et eesti kultuuri jaoks palju teinud TÄIESTI SÜÜTUT INIMEST ei tohiks intervjueerida, siis see on diagnoos: järelikult meil on juba nii palju tühja südamega tühistajaid. Et sõbralik ja aus inimene ei ole teinud mitte midagi seadusevastast, jäädes sellegipoolest laimajate lõugade ja kohtute jahvatuskivide vahele, tõestas oma süütust, jäi oma tööst ja karjäärist ülekohtu pärast ilma – ja teda tuleks tühistada ja unustada, nagu kutsus üles Tõnis Mäega teha kahesajatajast Kelomees? Et sõltumatu lehe ajakirjanik läheb auväärse Aivar Mäe juurde, vaadates kartlikult üle õla?
Kui jälk on ikka see tühistamisühiskond, kus inimesi, ka suurmehi maetakse elusalt. Kui vaadata Postimehe kommentaariumi, siis seegi tekitab masendust: on tegelasi, kes isegi tunnistades, et Aivar Mäe on õigeks mõistetud ehk ei ole süüdi, sooviksid selle inimese unustusse vajumist. Ühiskond on pideva meediasurve tõttu muutunud hundiks Krõlovi valmist: „sa oled süüdi juba ses, et minu kõht on tühi“.
Surnud hinged tühistavad elusaid inimesi.
+ + + + + + +
Karel Neeme postitas eile Facebooki õpetliku loo Vao külast:
Vao küla pagulaskeskuse ees kükitab mugavuspagulane Ahmed ja sülitab katkiste hammaste vahelt maha. Korraga ilmub tema ette haldjas:
„Olen reformierakondlik sotsiaalne liberaalhaldjas ja täidan kolm su soovi!”
„Vaata, millised hambad mul suus on!” ägab Ahmed. „Ma soovin, et mu hambad jälle terved oleksid!”
Ei jõua Ahmed oma soovi veel lõpunigi öelda, kui riigikogu võtab juba vastu otsuse pagulaste tasuta hambaravist ja mehe suus särab 32 lumivalget hammast.
„Ma igatsen väga oma nelja naise, viieteistkümne lapse, vanemate, kuue venna ja kaheksa õe ning mu naiste vanemate-õdede-vendade järele,” jätkab Ahmed oma teise sooviga. „Majuta nad uhkesse viiekordsesse villasse, mis oleks mööbli ja kodutehnikaga täielikult varustatud.”
Plaksti kõrgub villa Vao küla madalate ja viletsate majakeste vahel, Ahmedi süles aga on kaks riigikogu poolt vastu võetud seadust: pagulaste perekonna ja kõigi sugulaste eelisjärjekorras vastuvõtmisest ja riigi tagastamatust laenust maja ostuks-ehitamiseks ja täielikuks sisustamiseks.
Õnnelik Ahmed ei teagi enam, mida kolmandaks soovida. Lõpuks lausub ta:
„Muuda mu nahk valgemaks ja õpeta eesti keel selgeks. Ühesõnaga – tee minust tõeline eestlane nimega Jaan Tamm!”
Järgmisel hetkel on kõik Ahmedi poolt soovitu äkki kadunud, tema aga kükitab taas pagulaskeskuse ees ja sülitab läbi oma vigaste hammaste maha.
„Mis juhtus?” karjatab mees.
„Kuidas teil pole häbi, härra Tamm, oma riigilt tasuta hambaravi ja soodsat kodulaenu kerjata?!?” noomib haldjas. „Teie olete eestlane ja peate enda eest ise hoolitsema! Kaduge mu silmist ja otsige endale töö!!!”
+ + + + + + +
Täna kell 7 hommikul startis Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kiriku eest buss kartulivõtjatega, mis võttis suuna Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalse Naiskloostri ehk Kuremäe (Uspenski) naiskloostrile.
Väljasõit toimub Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi õnnistusel. „Pühad õed väga vajavad vabatahtlike abi kartuli ülesvõtmisel,“ oli öeldud meedias levitatud üleskutses.
Nõukogude ajal sai küll käidud kartuleid võtmas kolhoosides ja sovhoosides, nüüd aga ajad on tõesti uued ja „šeffe“ vajavad hoopis kloostrid. Loodetavasti saavad täna kartulid jumala abiga ka korjatud.
Ivan Makarov