15.09.2022
Eestis on varanduslik ebavõrdsus muutunud piinlikuks, kusjuures jutt ei käi oma miljonid ettevõtlusega seaduslikul teel teeninud inimestest. Täna on üheks keskseks uudiseks see, et „kõrgemaid riigiteenistujaid ootab pretsedenditu palgatõus“, mis on tegelikult jäämäe veepealne osa, sest meie üüratu ametnikkond ja tervenisti avalik sektor nõuab ju samuti lisa.
Olukord on lihtsustatult järgmine: valdav enamus töötavast elanikkonnast saab oma tihtipeale kurnava ja ühiskonnale eluliselt vajaliku töö eest raha 5 kuni 10 korda vähem, kui „priviligeeritud“ klass, mille esindajate töö sisust, mõttest ja praktilisest kasust ei ole „reainimestel“ tavaliselt õrna aimugi. Millega tegelevad lugematute riigi poolt nuumatavate asutuste, büroode, MTÜ-de ja paljude teiste „Sarved ja sõrad“ tüüpi kontorite töötajad peale selle, et joovad oma asutustes kohvi, tellivad pitsat ja midagi uurivad ja arendavad tugitoolist väljumata, et tea vahel nemad isegi.
Olen seda tööd vahetult näinud ja panin tähele, et üks mitmetuhandelise palgaga ametnik koos oma osakonnaga toodab igasuguseid mahukaid aruandeid ja projekte, mida teise osakonna ametnikud uurivad kuid ja aastaid ning kirjutavad omakorda kokkuvõtteid, resümeesid ja täiendusettepanekuid kõrgemalseisvate funktsionääride jaoks ajal, kui töölised lõhuvad kaevandustes vahetustega põlevkivi, sanitarid tassivad haiglates siibreid, loomakasvatajad talitavad sigu, päästjad toovad tulest välja inimesi ja õpetajad õpetavad lapsi, saades selle eest kordades vähem raha, kui mittetootva salatööga tegelevad ametnikud.
Eesti presidendi, peaministri, riigikogu ja riigikohtu esimeeste kuupalgad tõusevad tuleval aastal rohkem kui 1000 eurot – üksnes see lisa on suurem, kui see summa, mida väga paljud ei unistagi kuus saada. Aga ülalmainitud juhtide palgad on 2023. aasta aprillis juba 8330 eurot kuus.
Järgneb lõputu nimekiri nendest ametipulkadest, kelle palk on samuti sinnakanti.
Siin avaneb suurepärane võimalus presidendi Alar Karise jaoks loobuda avalikult palgalisast ja kutsuda üles teisigi priviligeeritud juhte seda eeskuju järgima. Sest nagu president ise äsja möönas, riigieelarve pole mutiauk ega igiliikur.
See on kõigest teooria, härra Karis. Tõestage seda nüüd palun praktikas, nagu Kiir Tootsi põllul. Miks te ei võiks seda teha, rääkides õiglusest ja rahvast? Need, kes on Teie ümber Kadriorus ja mujal, ei ole rahvas – see on seltskond või kaaskond. Aga nemad ju määravad teid ametisse ja te alles andsite Riigikogus rahvaasemikele juhtnööre, mille kohaselt tuleks ka edaspidi Teid või keda iganes valima seltskond või kaaskond, aga mitte rahvas.
Loobuge sellest tuhandest eurost ja ärgu hakaku keegi jälle selgitama, et seadus kuulub täitmisele, et seda teha ei saa, raha tuleb välja võtta, muidu pannakse kinni või antakse tappa, bla-bla-blaa. Tehke pidulikult otsekorraldus ja kandku pank see raha igakuiselt mõnele eesti paljulapselisele perele Teie volituste lõppemiseni. Uskuge, see on uhkem tunne, kui pakazuhha puu istutamise või rooside nuusutamisega.
Sisuliselt tagastaksite te inimestele nendelt võetud nende raske tööga teenitud raha.
+ + + + + + +
Täna hommikul „Terevisioonis“ tõestas sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid seadustele viidates nagu 2×2 (mitte BLM-i süsteemis), et Siret Kotka ühiskonda nördima pannud käitumine oli õige ja kõigiti seaduslik.
Kusjuures Kaljulaidil võib isegi õigus olla, sest meie seadused ei olegi jokk-kindlad. Raimond Kaljulaid tuli SDE-sse keskerakonnast, kus on jokk-kood kõigil veres.
Loomulikult kehtivad jokk-load ainult poliitilise ja äriladviku jaoks, kuna „tavaline“ inimene, kes selleks et saada ots otsaga kokku, üürib välja näiteks toa, peab seda piskut kindlasti deklareerima, et riik ei jääks sendistki ilma. Siret Kotka, kel on Tallinnas 3 korterit, sai hoopis riigilt raha täiendava elamispinna üürimiseks. See on nii inetu, et seda olukorda suudab õigeks väänata ainult sots või kesik. Antud juhul siis sots.
Pole ime, et nad on Tallinnas koalitsioonis.
+ + + + + + +
Nagu teatab täna ERR, Äripäev lõpetab paberlehena ilmumise.
See pole üldse paha uudis, sest esiteks on tegemist vägagi „rohelise“ sammuga, kuna jäävad ellu mitmed metsad ja õhku jääb paiskamata märgatav ports soojust paberitööstuse ja trükikodade poolt.
Teiseks on kunagine ettevõtjatele mõeldud väljaanne kõvasti politiseerunud ja maailmavaateliselt kreenis. Äripäev valis Eesti poliitilises võitluses poole ja see pool ei ole eestisõbralik, toetati vasakliberaalide ja globalistide erakondi ja valitsust, Äripäeva venekeelne variant aga esindab kestvalt „vene maailma“ huve ja vaateid.
Nii et täiesti tervitatav hüpe ajaloo prügikasti, puhaku seal rahus.
Äripäeva paberlehte alates järgmisest aastast enam ei ilmu, selle asemel antakse välja kuukirja, kus avaldatakse edetabeleid nagu Rikaste TOP, Palga TOP ja Gaselli TOP ning muud täiesti tarbetut jama.
Nii et ei ole kahju – allakäigu trepp viis päevalehest õhukese nädalaleheni, ja nüüd siis sellest jääb omakorda digivariant.
Äripäev hakkas Rootsi Bonnieri väljaandena ilmuma 1989. aastal, nii et tegemist oligi ennast hävitavast riigist pärit Eesti kohalikule elustikule kahjuliku invasiivse liigiga.
+ + + + + + +
Sotsiaaldemokraadist Europarlamendi saadik Marina Kaljurand tegi pärast Eurokomisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnet olukorrast ühenduses mõneti ootamatu avalduse Eesti viisapoliitikast.
Kaljurand ütles, et viisapiirangud Vene turistidele on küll õiged, kuid välisminister Urmas Reinsalu soolo selleks üle-Euroopalist kokkulepet otsida on asjatu energia raiskamine.
Asjatu energia raiskamine on kindlasti nii mõnegi eurosaadiku sinna-tagasi lennukiga sõelumine Brüsseli ja Tallinna vahel. Eesti välisministri pingutused on tehtud õiges suunas ja kes otsib, see lõpuks leiab. Kui mitte pingutada, siis on küll kindel, et midagi ei saavuta.
Marina Kaljuranna öeldu tekitas üsna ägeda reaktsiooni Postimehe artikli foorumis, üldjoontes palutakse eriti nii raskel ajal Eesti poliitikale mitte vastu töötada, sest Yana Toomist peaks ju piisama küll. Iga teine kommenteerija märkiski, et Toom tegutseb nüüd lausa kahes eksemplaris.
+ + + + + + +
Ja valik „naiselikke“ teemasid tänasest Postimehest rubriigist „Naine“ (järjest võetuna):
„Naine uputas oma kolm last ära. „Ta ei ole halb inimene, vaid tal on lihtsalt vaimsed probleemid“.
„Kate Middleton avaldas kuninganna kirstu juures printsess Dianale austust“.
„Kuulsad naised, kes on pärast sünnitust oma platsenta ära söönud“ („Pere“ alarubriik).
„ON SEE VÕIMALIK? Arvatakse, et Elizabeth II kirst on tegelikult tühi“…
Mina aga arvan, et Postimehe naisterubriik on tegelikult mingi satanistide klubi või hauakaevajate ametiühingu kroonika.
Ivan Makarov