17.09.2022
Tsiviilalliansi juht Priit Vimberg.
Vaadates läbi suve meedias ilmunud artikleid ja sõnavõtte, on selge, et valitsus ja terviseametnikud soovivad sügisel taaskord piirangud kehtestada. Meediakampaania on selles osas alanud ja seda mitte üksnes Eestis. Toome siinkohal teieni Eesti Tsiviilallianssi juhi Priit Vimbergi selgitused ja tähelepanekud, mis viitavad piirangute tulekule.
“Augusti alguses ilmusid järgemööda artiklid sellest, kuidas koroonaviiruse tõttu hospitaliseeritute arv on kasvutrendis ning kuidas haiglad olid juba oma võimekust koroona tõttu ammendamas. Samas on kõigile teada, et sügise poole ongi viirusnakkustesse haigestumine sagedasem ning nii on see olnud igal aastal. Teisalt tekib küsimus – kui mitut viirusnakkushaiguse lainet on meil koroonaga seoses vaja, et meie meditsiinisüsteem selleks lõpuks valmis oleks? Ootamatus see enam igatahes olla ei saa ja meditsiinisüsteem peab tegema kõik võimaliku, et inimeste ravimine ei viibiks.
Tuleb tunnistada, et ei ole näinud sügavamaid analüüse ja diskussioone teemal Eesti haiglate koormus ja piirangud. Kuna ulatuslike piirangute kehtestamise vajadust põhjendati haiglate ülekoormusega, siis eeldaks tuleviku tarvis ka põhjalikumat analüüsi, kas piirangud vähendasid haiglate koormust, kui palju ja mida tulevikus teha, et inimesed plaanilisest ravist ilma ei jääks.
Taani ja nii mõnedki teised riigid on hädaolukorra lõpetanud, nimetades Covid-19 ümber hooajaliseks nakkushaiguseks. Taanis lõpetati sellest sügisest alla 50 aastaste tervete inimeste vaktsineerimine ja tunnistati, et see sihtrühm ei vaja vaktsiini, sest nad omavad juba piisavat kaitset ning vaktsineerimine ei hoia ära haigestumist. Eraldi kaitset ei vaja ka lapsed. Nendel ei ole enam isegi võimalik teist süsti saada, sest lapsed lihtsalt ei haigestu raskelt. Taani Terviseamet palub inimestel lihtsalt vastutustundlikult sümptomite tekkimisel kodus püsida, kutsub järgima hügieeni käte pesemise näol ja köhatamisel ning isegi maske ei soovitata.
Alates suve teisest poolest on mitmed Eesti tervishoiutöötajad soovitanud inimestel juba nüüd maske kanda ja hoiatanud, et kui asi hullemaks läheb, siis tulevad kindlasti ka piirangud. Samuti on alustatud üleeuroopalise paanika külvamisega, kus räägitakse koroonapandeemia ägenemisest ning piirangute vajadusest, mitmed riigid on maskikandmise taas kohtuslikuks teinud.
Tervishoiuorganisatsioonide juhid on pandeemiast ja piirangutest rääkides üsna resoluutsed – WHO juht Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus nõudis riikidelt naasmist rangete koroonapiirangute, sealhulgas maskikohustuse, massvaktsineerimise ja sotsiaalsete piirangute juurde. Ta märkis, et praegu pole kellelgi aeg naasta mineviku vabaduste juurde. Teda toetab ka WHO Euroopa juht Hans Kluge, kes kutsus valitsusi üles kehtestama taas piiravaid meetmeid.
Samas on meie endine Teadusnõukoja juht Irja Lutsar Postimehe kaudu avaldanud terve seeria artikleid (näiteks siin, siin ja siin), milles annab hea ülevaate pandeemia ajal toimunust. Ta kirjutab, et kahele ja poolele koroona aastale tagasi vaadates võib nentida, et Covid-19 osutus kergemaks haiguseks kui kardeti. Eestis sattus haiglasse 3 protsenti nakatunutest (kõik küll mitte koroona tõttu) ning suri 0,4 protsenti. Samuti nendib ta muuhulgas, et nakatumise ja haiglaravi kõverat jälgides on aga raske näha, et ükski abinõu – koroonapassid, koolide masstestimine, maskide kohustuslikkus, toitlustusasutuste lahtiolekuaegade piiramine – oleks nakatumisnäitajaid mõjutanud.
Lisaks ütleb Lutsar, et enne kui hakata järgmise koroonaviiruse leviku laine tulles ühiskonnas uusi piiranguid kehtestama, tuleks Covid ümber defineerida ohtlikust nakkushaigusest hooajaliseks viirushaiguseks nagu näiteks Rootsis.
Ka Anvar Samost toetab Lutsarit haiguse ümberdefineerimise osas. Ta uuris valitsuse loodud eesolevat koroonahooaega käsitlevat COVID-19 valmisolekukava ja tõdes, et kuigi terviseameti ja sotsiaalministeeriumi jutupunktide kohaselt näeb see eri ministeeriumide ametnike kokkukirjutatud kava ette ühiskonna võimalikult avatuna hoidmist, siis sisuliselt on seal üles loetud peaaegu kõik viimase kahe aasta jooksul koroonavastases võitluses kasutatud võtted ja vahendid, jättes samas arvesse võtmata vahepeal saadud kogemused ja teadmised, mida on väga palju.
Samosti tõdemusest nähtub, et valitsusel ei ole soovi midagi muuta. Seda kõike toetab ka fakt, et Euroopa Liidu riigid otsustasid pikendada Covid-19 tõendite kasutamist aasta võrra, 2023. aasta juuni lõpuni, sest enne suvehooaega on hakanud haigestumine taas sagenema.
Välismeedia kajastab lisaks midagi sellist, mida Eesti meedias veel minu silme ette jäänud ei ole. Nimelt soovib WHO saada endale täielikku võimu ja otsustusõigust pandeemiate osas, sealhulgas ainuõigust pandeemia defineerimiseks ning soovib selle õiguse kirjutada globaalseks seaduseks, mis oleks kõikidele riikidele täitmiseks kohustuslik. (allikas siin ja siin) Ehk teisisõnu soovib WHO võtta riikidelt otsustusõiguse ja tulevikus otsustada ise, kas eestlased peavad end vaktsineerima, maskid ette panema või mingeid muid kohustuslikke piiranguid järgima.
On tähelepanuväärne, et selle idee algatajaks on Euroopa Liit ja eesmärgiks on WHO-le anda ainuõiguslik seaduslik jõud pandeemiate osas, seda kinnitab ka toimunud koosoleku lõpuprotokoll.
Arvestades asjaolu, et Ursula von der Leyen’il, kes on tulihingeline koroonatõendi ja sundvaktsineerimise toetaja, ning WHO juht Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus’el, kes kuulutas vaatamata tema ekspertnõukogu enamuse vastuseisule hiljaaegu ainuisikuliselt välja ahvirõugetest tuleneva globaalse hädaolukorra, ei pääse ka meie poliitikud nii mõjukate isikute poolt ettekirjutatud nõudmistest erinevate sunnimeetmete ja piirangute kehtestamiseks.
Ja seda vaatamata asjaolule, et Covid on tänaseks tõendatult sama ohtlik haigus nagu gripp ning nagu Eestis koroonatõendi kohtudokumentidest selgub, näitavad pandeemia jooksul kogutud andmed, et see haigus on ohuks ennekõike üle 60 aasta vanustele inimestele ning 75% inimestest, kes haiglaid koormavad, on keskmise vanusega 69 aastat ja üks kolmandik haiglas olijatest on üle 80 aastased.
Seega minu hinnangul tuleks alla 60 aasta vanused inimesed rahule jätta ja lasta neil vabalt elada ning toimetada.
Aga paraku nii see ei lähe – juba on selge, et koolides algab masstestimine. Ka õiguskantseri nõunik ja molekulaarbioloog Martin Kadai ütles hiljuti, et koolides pole põhjust viiruseperioodil teha kiirteste, sest praegu pole enam vaja viirust jälitada. Kadai sõnul pole vajadust otsida laste seast koroonapositiivseid – kui laps on haige, siis ta peab koju jääma ja kui ta on terve, siis läheb ta kooli. Samuti usub Kadai, et tänavu sügisel pole põhjust laialdastest piirangutest enam rääkida ning ka maskikohustust tema ei poolda.
Kuna lobitööd uute piirangute kehtestamiseks tehakse tublisti, kuuleme me ilmselt varsti üha rohkem koroonatõendite, maskide kandmise ja teiste piirangute vajalikkusest. Samuti hoitakse fookuses vaktsineerimise vajalikkust – president Karis mainis laste vaktsineerimise vajalikkust ka oma esimese septembri tervituses, viidates asjaolule, et nad võivad oma vanavanemaid nakatada. Millegipärast arvan ma, et president Karis tegelikult teab – lapsi see viirus ei ohusta ning samuti ei vähenda vaktsiin viiruse edasikandmist näiteks vanavanematele. Kui ta seda ei tea, siis Eesti Vabariigis ei saa teadusest lähtuvast tegutsemisest küll rääkida.
Sisuliselt näeme me seega selgeid märke uute piirangute kehtestamise soovist, seda nii kohalike poliitikute ja tervishoiutöötajate kui ka EL ja WHO tasandil. Samamoodi jätkub vaktsineerimise kampaania täistuuridel.
Kahtlen sügavalt, kas meie valitsus julgeb vastu astuda kõrgemalt EL ja WHO poolt tulevatele soovitustele/käskudele, ent loodan, et suudetakse adekvaatselt ja põhjalikult analüüsida möödunud lainete ajal kohaldatud piirangute mõju ning kasu, et selle põhjal otsustada mõistlikemate ning otstarbekamate tegutsemisviiside osas koroonaviirusega seoses. Samuti loodan, et koroona teema ei sumbuks hetkel käimasolevasse energia ja sõja teemaatikasse, sest muidu võib juhtuda, et meie rahva tervis ei ole varsti enam meie endi kätes.
Mina näen, et ainuke lootus põhiõigused ja vabadused säilitada on nüüd inimestel endil ja meie kohtusüsteemil – kas ja kuidas julgevad inimesed enda õiguste ja vabaduste eest seista ning millised otsused langetab kohus. Eesti Tsiviilallianssi poolt algatatud koroonatõendi vaidluse osas saavutati võit esimeses astmes. Selle raames suunati NETS Riigikohtusse põhiseadusjärelvalvesse, kuna NETSi mitmed punktid on põhiseadusega vastuolus. Seda seisukohta toetab ka õiguskantsler. Hetkel on Riigikohus teemat lahendamas ja otsus peaks saabuma septembri lõpus – loodame, et põhiõigus ja inimlikkus jäävad peale. Ja usk sellesse on täiesti olemas, kuna viimase aja kohtulahendid nii kaitseväelaste kui politseinike osas on olnud poisitiivsed ning kohus on selgelt öelnud, et nende vallandamine vaktsineerimatuse tõttu on olnud õigusvastane.”
Rain Porss
Eesti Tsiviilallianssi kommunikatsioonijuht