Eestlased lahkuvad taas, seekord müstilist rahusadamat otsima

Ühest Lõuna-Eesti vallast lahkub noor pere, kes ei sõida sugugi mitte pealinna, vaid Hispaaniasse, sinna lõunarannikule, kus pidavat eestlasi suurem hulk koos olema. Kui küsida neilt, kas ja millal naastakse, siis kindlat vastust ei tule.

Kui EKRE pääses valitsusse, siis lubasid paljud “lillelapsed” siit põgeneda, kas multikultuursesse Rootsi või Kanadasse, kuid reaalsest põgenemisest midagi kuulda ei olnud. Sama oli ka Trumpi võimule tulles, kui paljud Hollywoodi staarid lubasid Ameerika tolmu jalgadelt pühkida, kuid jäid sinna edasi ussitama.

Kui võimule tuli Reformierakond, siis konservatiivse mõttelaadiga inimesed Eestist lahkumist ei lubanud – nad on võitlejahingega. Küll aga lahkuvad Eestist paljud tavalised poliitikakauged inimesed, nagu Ansipi ajalgi, kuid midagi on ka erinevat – kui siis mindi tööd ja elatist otsima, siis nüüd lahkutakse ilmselt siinse õhkkonna ja tüdimuse tõttu.

Kiiresti venestuv Eesti ei ole enam ei kodaniku- ega ammugi mitte eestlussõbralik maa. Siin on raske tunda, et oled riigile vajalik või et riik sust hoolib. Ennekõike on see tuntav kriisis, kus hinnad kerkivad taevasse, aga liberaalide valitsetav riik ei võta midagi päästvat ette, pakkudes ainult kerjamise tasemel kompenseerimisi. Riigil nagu polekski mingit huvi rahva parema elu eest võidelda.

Küll aga kuuleb manitsemist, õpetusi säästmiseks ja kokkuhoiuks, süüdistusi “saite ju aastaid odavat elektrit”, jutte sellest, kuidas riigil ei ole raha – ja samas teatavad riigifirmad superkasumitest, kõrgemad riigiametnikud saavad kopsaka palgatõusu, ärimehed teatavad, et peaks vist tõesti basseinikütet maha keerama ning peaminister uhkustab, et tema vanemad saavat suurepäraselt hakkama. Selline vastuolu algul ärritab, siis vihastab, edasi muudab tuimaks, sest midagi ju ei muutu, ja viimaks sunnib pähe lahkumiseplaanid.

Kõik see on loonud õhustiku, kus inimesed ei tunne ennast enam riigile vajalikena, “esimene Eesti” on justkui kaugele eliitrajoonidesse eemaldunud, tuleviku osas pole selgust, liiguvad üha hullemad tulevikustsenaariumid, hirmutatakse Venemaa agressiooni, kliimahuku ja uue koroonahooajaga – seetõttu otsivadki paljud eestlased ilmselt “rahusadamat”. Mõistagi tulevad nende asemele venelased ja neegrid, kelle juures kodus on veelgi hullem.

Eestimaa muutub just vaimselt elamiskõlbmatumaks ja kui kindlalt rahvusmeelseid inimesi hoiavad kinni kodumaa pind ja eestlus, siis paljud liberaalide poolt ajupestud inimesed, kes ikka veel nende poolt hääletavad, tunnetavad samas ära ebaturvalisuse ja perspektiivituse ning lahkuvad Eestist. Ilmselt tuleb neil kogeda, et mujalgi pole praegu lihtne, aga juured saavad kõvasti rappida.

Uued Uudised