21.09.2022
Sageli on nii, et “uusarendustes” elavad inimesed toetavad “avatust”, kuid teisest kultuurist pärit põgenikke enda kõrvale ei soovi. Pilt on illustratiivne.
Rahvusvahelises meedias kirjutatakse sellest, kuidas Florida saatis migrandid sallivasse “varjupaigalinna”, kuid seal polnud sallivust hetkel kodus. Loo õppetund aga on see, et kogu maailmas tuleks massimigratsiooni soodustajad panna otseselt ja vahetult sellega tegelema.
Ka Eestis on probleem sellega, et näiteks ukraina sõjapõgenike sissetoojad ise selle protsessi tagajärgede eest ei vastuta, vaid maksab terve ühiskond eelarve-eraldiste kaudu. Valitsus võtab ukrainlasi kahel käel vastu ja lükkab siis nad kohalike omavalitsuste kaela, pealinnast võimalikult kaugele.
Saarte Hääl kirjutab, et sotsiaalkindlustusameti (SKA) plaan saata Saaremaale veel Ukraina sõjapõgenikke paneb vallavalitsuse muretsema, kuidas valla sotsiaalsüsteem sellele vastu peab. Saaremaa vallavalitsuse kriisinõustaja Gunnar Havi pahandab: “Kui palju neid on, millal nad siia tuuakse ja kes nad on, selle kohta puudub Saaremaa vallavalitsusel info, kuna SKA pole sellest teada andnud,” ütles Havi. “Kurb on tõdeda, et riik sellist infot ei avalda. Nad väidavad ainult, et sõjapõgenikud tuuakse siia neljaks kuuks ja pärast viiakse jälle mandrile tagasi.”
Saarlastel tuleks vist odavam rentida buss ja saata ukrainlased kusagile Viimsisse, mõne Reformierakonna tipp-poliitiku värava juurde ja näidata: “Seal on nüüd teie kodu!” Segadust oleks palju, aga järgmisel korral see poliitik mõtleks, kas välismaalaste seadust ikka on vaja migratsioonisõbralikumaks muuta.
Meil on mitmel korral ja mitmes keskkonnas välja pakutud seda, et migrandid tuleks majutada piirkondadesse, kus elab Eesti poliitiline ja majanduslik eliit, eriti Tallinna ümbruse jõukamate valdade asulatesse ja uusarendustesse, sealhulgas Viimsisse, kus elab suhteliselt palju migrandilembelise Reformierakonna tippusid.
Süvenevas kobarkriisis lihtinimesed vaesuvad, aga jõukamat eliiti puudutab see vähem, ja kuivõrd just see võimuseltskond ergutab erinevate protsesside kaudu sisserännet, tuleks migrantide abistamine siduda nende heaolu ja otsese vastutusega. Ehk – kui kutsud ukrainlasi (süürlasi, nigeerlasi jne), siis ela nendega koos ja tegele nendega igapäevaselt, või toeta neid oma rahakotist.
See peaks lisaks poliitikutele puudutama ka ettevõtjaid – kõik need, kes veavad sisse odavtööjõudu Kolmandast maailmast, peaks eraldama rohkem raha nende majutamisele, ravile, keeleõppele ja teistele lõimumisprotsessidele. Võib-olla tuleks luua lõimumisfond, kuhu paneks raha kõik ettevõtjad, kes kasutavad võõrtööjõudu?
Muidu käib see asi kogu läänemaailmas nii, et mingi seltskond räuskab loosungitega “Welcome, refugees!”, võtab vastu sisserännet soodustavaid seadusi või veab sisse odavtöölisi, kuid kogu rändega kaasnev negatiivne pool jääb ühiskonna kanda.
Aeg on sealmaal, et massimigratsiooni korraldajad peavad võtma vastutuse ja muuhulgas tegelema isiklikul tasemel kõigi nende probleemidega, mis kaasnevad migrantide “lõimimisega”. Jürgen Ligi ja Valdo Randpere, mitu ukraina peret teie pinnale mahub?
Uued Uudised