22.09.2022
Kaja Kallase üheks kuulsaimaks võrdluseks on toetumine kahe Bangladeshi küla kogemusele koroonamaski kandmisel. Pildil on küla, kus maske ei kanta.
Nõukogude ajal elanud inimesed mäletavad, kuidas tol ajal kasutati propagandas näiteks 1980. aasta näitajate võrdlemist Tsaari-Venemaa 1913. aasta näitajatega – need oli muidugi kordades kõrgemad, aga ka ajavahe oli 67 aastat ja kui tsaariik oleks edasi kestnud, oleks ka tema saavutused aina paranenud.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis kasutas peaminister Kaja Kallas saadikute Marika Tuus-Lauli ja Tõnis Mölderi küsimustele vastates just sama skeemi, võrreldes tänaseid näitajaid 1991. ja 1997. aastate näitajatega.
“Kõigepealt, mul on siin tabel sellest, kuidas tegelikult Eesti inimeste ostujõud alates 1997. aastast on oluliselt kasvanud. Näiteks 1997. aastal sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 3682 ja samal ajal 2022. aastal on see 27 282. See on see, kuidas meie sisemajanduse kogutoodang ja inimeste heaolu on tegelikult paranenud. /…/ Kõigepealt sellest ostujõust. Alates 1991. aastast on keskmine palk Eestis kasvanud 45 korda. 45 korda. Keskmine pension on kasvanud 60 korda. 60 korda. Ja hinnad ei ole kasvanud nii palju. Ehk siis tegelikult inimeste ostujõud on kogu aeg paranenud, inimeste heaolu on kogu aeg paranenud. Jah, tõsi on see, et praegu on meil raske aeg ja sellel aastal tõenäoliselt on esimene aasta, kui inimeste reaalne ostujõud ei suurene. Aga me peame vaatama seda kogumis. 45 korda on kasvanud keskmine palk 1991. aastast alates ja pension 60 korda,” uhkustas Kaja Kallas.
Tulemused on mõistagi suurepärased ja Eesti võib taasiseseisvusaastate jooksul saavutatu üle uhke olla, aga peaministril ei maksaks unustada, et ajavahe tänasega tema võrdlustes on 31 ja 25 aastat, saavutused on suuresti tingitud loomulikust arengust ja olekski ääretult imelik, kui need näitajad oleksid kehvemad. Kõik tema poolt väljatoodud arvud ei ole mitte töökangelastegu, vaid eestlaste visa ja samas loomupärase töö tulemus. Pealegi on 1991. aastast meil vaheldunud raha, rublast ja kroonist oleme jõudnud euroni.
Kui Kaja Kallas võtaks tänase olukorra võrdluseks eestlaste muistse vabadusaja majanduse oletava taseme, siis oleks tema enda tänased “vägiteod” lausa ime.
Uued Uudised