28.09.2022
Ajalehest Stolitsa on kirjutatud juba aastakümneid, aga asi ei muutunud ka sotside võimuletulekuga Tallinnas: antud väljaanne jääb selleks, mida ta oli algusest peale – keskerakonna isiklikuks poliitiliseks ruuporiks, putinimeelseks Eesti inimeste postkastidesse topitavaks üleriigiliseks šovinistlikuks lendleheks, mille trükkimisele ja tasuta levitamisele üle terve Eesti kulutatakse arutult tallinlaste raha.
Loomulikult lisandub paberlehele ka internetiportaal koos telestuudioga. Tulles võimule, sulges Mihhail Kõlvart kohe vaieldamatu kultuurilise tähtsusega eestikeelse Tallinna televisiooni, aga Stolitsa aina paisus.
Kui munitsipaalleht osaleb pidevalt oma tegelike peremeeste ehk keskerakonna ladviku poliitiliste konkurentide materdamises, kui see teeb pidevalt maha EV valitsuse nii sise- kui ka välispoliitikat, õiendab arveid keskerakonna kriitikutega, õigustab ja toetab venestamist ning Putini tegusid, kui selle peatoimetaja juubeldas sotsiaalvõrgustikes Putini kriitiku Arkadi Babtšenko mõrva üle (mis hiljem osutus lavastuseks, et päästa meest FSB mõrtsukate käest), siis see on mingi loomaaed, õigemini tõpramaja, aga mitte ajakirjanduslik väljaanne. Loomulikult toetatakse seda erilise innuga ka sellepärast, et seal teeb suuri poliitikasaateid aselinnapea isa.
Seda lehte on alati juhtinud paadunud estofoobid Yana Toomist Aleksandr Tšaplõginini, kes on selle peatoimetaja ka praegu. Ta toodi sinna üle ajalehest Vesti dnja, mis oli eestivastasem, kui isegi Venemaa propagandaväljaanded ja ässitas pronksiööde sündmusi ning järgnevat vastasseisu ühiskonnas.
Praeguses keerulises poliitilises ja majanduslikus olukorras Eestis ja maailmas munitsipaalse propagandalehe Napoleoni-Šoigu kompleksiga peatoimetajaga eesotsas ülalpidamine on ikka selline totrus, et ei ole võimalik isegi Venemaal mitte. See jõuk tuleb lihtsalt laiali saata, sest Narva õppetunnist peaks ju mingid järeldused tegema – kui venekeelset elanikkonda informeeritakse ja meelestatakse vastupidiselt riigi ja eestlaste eesmärkidele, siis on see juba riikliku julgeoleku küsimus.
Ja Tallinna punašovinistide poolt on praegu märgata üsna ebatervet huvi Narva sündmuste vastu. Alles kahetses Yana Toom ETV+ eetris, et piirilinnas ei plahvatanud rahutused. Ja nüüd avaldas Baltija.eu „ajalehe Stolitsa ja portaali Stolitsa.ee peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgini“ loo „Eesti valitsus mitte kuidagi ei taha jätta Narvat rahule“.
Siin vaid mõned kujundid ja jutupunktid: „Krimmi ja Ukraina sündmused sundisid vabariigi võime meenutama mahajäetud regiooni… Narvat hakati kõrvupidi tirima Eestisse… võimud käituvad Narvas nagu elevant portselanipoes… valitsus ujutas linna üle politseiga ja hakkas ähvardama mittenõustajaid deporteerimisega… Nüüd otsustati jätkata käte väänamist, seekord tänavate ümbernimetamise teel. Ja jälle mitte mingit katset pidada dialoogi, ainult ultimaatumid ja ähvardused… See on nagu suruda püstol meelekohale ja nõuda armastust selle vastu, kelle sõrm on kukel“.
Kui kohalikel valimistel ei hääletaks Venemaa kodanikud, kes valdavas enamuses toetavad Putinit ja Jedinaja Rossijat, oleks Stolitsa juba ammu normaalne linna probleemidega ja linlaste informeerimisega tegelev leht. Kuid praeguselt Tallinna juhtkonnalt, mis on valitud valdavalt Putini alamate poolt ja lükkab linnavolikogu poolkeelse massi abil tagasi absoluutselt kõik eesti keelt kaitsvad ettepanekud, on oodata valimiste eel ainult venemeelsuse eskaleerimist. Sest kui märtsis valitakse Eestile elementaarseltki eestimeelne Riigikogu, siis loodetavasti jäävad järgmistel kohalikel valimistel putifiilid Tallinna võimus lõpuks vähemusse ja normaliseerub ka Edgar Savisaare loodud „riik riigis“ koos oma kremlimeelse meediaimpeeriumiga. Stolitsa on keskerakonna kärnsünnimärk, mille väljaopereerimisel võib kogu organism pihta saada.
Praegune olukord on aga lausa eesti riiklust naeruvääristav ja ka õõnestav.
Ivan Makarov