03.10.2022
Andres Raid
Raadiosaates “Asjadest nii, nagu nad on” räägiti viimati ka LNG terminalist – tegemist on ettevõtmisega, mis vääriks enamatki teemakäsitlust.
Asjatundjate hinnangul on tegemist millegagi, mille puhul joonistub eriti reljeefselt välja see, et ei valitsuses üldisemalt ega ministeeriumides kitsamalt ei ole ametnikke, kes asja tunneksid või vaevuksid vähemalt spetsialistidega konsulteerima ja mis kõige tähtsam – nende tõepoolest spetsialistide seisukohtadega ka arvestama. Ainus professionaalne mängur antud asjas on vaieldamatult Alexela ja see viitab selgelt tõigale, et meil on nii strateegiat kui ka taktikat valdavaid juhte, kuid nende huvid on riiklikest pisut eemal ja see on ka loomulik.
Kogu ettevõtmise ehk ujuvterminali rajamisele eelnevalt koostati ka keskkonnamõjude analüüs (2015 a). Selles ettenähtu ja praegu rajatav paraku ei kattu ja see tähendab, et praegu rajatava jaoks kättesaadavat keskkonnamõjude analüüsi pole. Veelgi enam – koostatud analüüsi eesti- ja soomekeelne analüüs ei kattu, peaks ju ometi identne olema ja see viib mõttele, et äkki ongi mingi soome mudel lauseks võetud ja keegi puudulik keelevaldaja selle tõlkinud. See analüüs näeb ette ka lainemurdja, seda reaalsuses näha aga ei õnnestu sellel lihtsal põhjusel, et teda lihtsalt ei ole olemas. Kus on puksiiride kasutamise plaan?! Ujuvkai saab olema sisuliselt avamerel ja avatud Eesti parimatele ja vingematele tuuletele, sest ega muidu sinna poleks tuuleparke ehitatud. Puksiiride monopol on siinkandis selgelt soomlaste käes (Alfons Hakans OY), meil omal vajalik võimekus (nii vaimne kui füüsiline) paraku puudub ja katsetused simulaatoril näitasid Soome Inkoo puhul, et on vaja vähemalt kuut puksiiri, mis end ümberpööranud tankeri 2,7 miili ahter eespool sadamasse tõukavad! Pukseritega pole meil arvestatud (asja nimi on pukseerimisplaan, see termin on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ilmselt tundmatu) ja kuidas see siin avamerel hakkab reaalsuses välja nägema, on segane. Inkoo kanal kuivab külmadel aegadel paraku aga ära, jääklassi tankereid on aga vähe ja nende hinnaklass on juba hoopis teistsugune.
Ja veel enamgi – Taavi Veskimäe rääkis rahanduskomisjonis, et panaceaks kunagi kuulutatud Baltic Connector vajadusi niikuinii ära ei toida. Raha kulutatakse aga usinalt, riigi raha muidugi. Päev tankerit 120 000, 40-ga on ka saadaval aga ega me popsid ole! Jutt sellest, et olgem rahulikud kuna laev jääb ju Soome lahele ei kannata üldse kriitikat – Soome lahes on ju ka Ust-Luuga.
Tulles tagasi keskkonnaanalüüsi ja sellest johtuvate dokumentide juurde . reaalsusega need kokku ei käi. Üks skeem (tanker-kai) oli ette nähtud, tegelikult läheb asi laiemaks ja nüüd selgub, et torud on erineva diameetriga, rõhud on erinevad ja isegi see selgub pisitasa, et mingid ühendusmuhvid peavad kah veel olema…!
Kokkuvõttes – midagi sisulist meil täna veel ei ole, asjatundjad muigavad ja arutavad, et kui palju ametnike ebakompetentsust peab kokku voolama selleks, et see kriitilise massi välja annaks ja plahvataks. Kõik pidi valmis olema ju 31.oktoobriks, Auvere elektrijaam läks enne remonti, kui korralikult sai tööle hakatagi!
Andres Raid, ajakirjanik