Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eestlased kaotavad oma maa – aina rohkematel välispäritolu inimestel on Eesti kodakondsus

-
05.10.2022
Eesti passi emotsionaalne väärtus on kadumas, sest seda jagatakse kõigile soovijatele.
© UU

Eesti on üha rohkem muutumas selliseks, nagu juba on Venemaa soome-ugri vabariigid – venelased pealinnas ja suurimates linnades, põlisrahvas (kes pole veel venestunud) külades ja alevites.

Kui aastal 2011 omas Eesti kodakondsust 45 protsenti kogu välispäritolu rahvastikust, siis värskete andmete põhjal on see näitaja 47 protsenti, kirjutab ERR.

See ongi liberaalsete valitsuste eesmärk – muuta rahvusriik kodanikukeskseks riigiks. Eestis tähendab see ühtlasi tugevat venestumist ja sisserändajate kiiret pääsu valimistele, mis tähendab põlisrahva eestlaste eemaletõrkumist poliitilise võimu juurest. Tallinnas on see juba juhtunud.

Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professori Allan Puuri hinnangul on rahvastiku koostise muutused tingitud välispäritolu rahvastiku kolmanda põlvkonna juurdesünnist. See paraku ongi ohtlik tendents, mis on ammu ilmnenud Lääne-Euroopas, kus lasterikkad moslemid on eurooplasi välja tõrjumas.

Puuri sõnul võib eeldada, et muutused liiguvad ka edaspidi samas suunas. Samas, kui sisserände maht järgnevatel aastatel on väga suur, võib juurdekasv tulla esimese põlvkonna arvelt.

ERR-i loos on üks huvitav ütlus nn kolmanda põlvkonna kohta. “Need on inimesed, kes on kõige kauem olnud Eestiga seotud. Nende vanemad on juba siin sündinud ja nad on ise ka suure tõenäosusega Eestis üles kasvanud. Nad lihtsalt tunnevad ennast ka eesti rahvusest inimesena,” ütles statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Kuidas saab venelane tunda ennast eesti rahvusest inimesena? Kas tal oma rahvust enam siis polegi? Ja kas sellisele inimesele ikkagi on näiteks “Tõde ja õigus”, rahvuseepos Kalevipoeg, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis nähtav või Paju lahingu toimumiskoht sama hingelähedane, nagu etnilisele eestlasele?

Mõne aasta eest kirjutas Rootsi ajakirjandus sellest, kuidas Uppsala ülikooli saabunud välistudengid küsisid nördinult: “Kus on see tõeline Rootsi? Multikultiühiskonda oleme me kogu maailmas näinud, tahame ehtsat ajaloolist Rootsit näha, tulime siis just selle pärast!” Aga seda nad ei leidnud ja lahkusid. Eesti läheb sama teed.

Uued Uudised