09.10.2022
Anti Poolamets, Reznikov jt.
Euroopa parlamentide esindajad kutsusid oma äsjasel Kiievi-visiidil üles Ukraina abistamist suurendama.
30. septembril toimus Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esindajate visiit Kiievisse. Eestit esindas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets.
Kohtumisel olid esindatud ka Taani, Sloveenia, Luksemburgi, Saksamaa, Soome, Rumeenia, Tšehhi esindajad ning Euroopa Parlament. Delegatsiooni juhtis Euroopa Parlamendi aseesimees Othmar Karas.
Kohtumised toimusid Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki, Kiievi linnapea Vitali Klõtško, asevälisminister Jevhen Perebinise ning kaitseminister Oleksi Reznikoviga.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets ütles, et Euroopa parlamentide esindajad võtsid vastu terava avalduse, milles mõisteti hukka libarefendumite korraldamine annekteeritud Ukraina aladel. Poolametsa sõnul on äärmiselt oluline kuulda otseallikast Ukraina vajaduste kohta. Kohtumistel käsitleti eelkõige Ukraina suhteid Euroopa Liidu ning NATOga, sest visiidi toimumise päeval esitas Ukraina taotluse kiirendatud korras NATOga liitumiseks. Kaitseminister Reznikov andis ülevaate Ukraina sõjalistest vajadustest.
Parlamendiliikmete ühisavalduses rõhutati vajadust tihedamaks koostööks Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina Ülemraada vahel. Kinnitati, et Ukraina toetamine jätkub nii poliitilises, sõjalises, majanduslikus kui humanitaarvaldkonnas. Avalduses mõisteti hukka võltsreferendumite korraldamine neljas Ukraina regioonis ning mistahes annekteerimist puudutavad avaldused Venemaa poolt. „Need on kehtetud ning ei oma mingit seost rahva tahtega. Need on lavastused, et legitimeerida Ukraina territooriumite hõivamist. Luganski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid ning Krimm on Ukraina suveräänsed osad,“ rõhutati avalduses.
Parlamentide liikmed kutsusid kõiki riike üles suurendama Ukraina abistamist, et ta suudaks agressorist jagu saada.
Anti Poolamets ütles, et Ukraina vajab kõigi Euroopa riikide toetust ning agressor tuleb kogu Ukraina territooriumilt välja ajada. Samas ei tasu tekitada Ukraina jaoks illusioone, et liitumine Euroopa Liiduga või NATO-ga ongi ukse ees. Ukraina jaoks oleks kasulik arendada kiiresti tõhusaid vabatahtlikke koostööformaate, mille jaoks ei ole pikka nimekirja piiranguid. Parimaks formaadiks on Intermariumi riikide koostöö.
Poolametsa eestvedamisel on asutatud ka riigikogus Intermariumi toetusrühm kolme mere – Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahel asuvate riikide majandusliku, kultuurilise ja sõjalise koostöö edendamiseks. Mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on Ukrainat toetanud nii sõjalise, kui humanitaarabiga kordades kiiremini ja paindlikumalt, kui lohisevad, aeglased ja ideloogiliste silmaklappidega Euroopa Liidu institutsioonid, kes on näiteks Poolale, kui suurimale Ukraina toetajale hoopis kaikaid kodaratesse loopinud, trahvides teda ideoloogilise survevahendina nn „õigusriiki“ puudutavate süüdistuste põhjal. Poolal ja Ukrainal on erisuhe, mida saab arendada ilma Euroopa Liidu pärssivate ideoloogiliste nõueteta. Kui Lääne-Euroopa räägib üha tungivamalt Euroopa Liidu ühisest välispoliitikast, kus liikmesriikide vetoõigusel kohta ei ole, siis tuletan meelde, et just Saksamaa energiapoliitika oli üks Putini sõjamasina peamisi õlitajaid. Kas selle kogemuste põhjalt tõesti tahaksime, et Schröder-Merkeli liin käsiks Eestil teha nii nagu Venemaale kõige kasulikum?
Sama peaks kehtima ka Eesti ja Ukraina suhete kohta. Brüsselit ei ole vaja meile vahendajaks, sest Eesti on niigi per capita suurim Ukraina toetaja, rääkis Poolamets.