11.10.2022
Venemaa piirisild
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli esitanud kokku kuus sarnase sisuga eelnõu. EKRE viimane eelnõu, nagu ka mitmed eelnevad, nägi muuhulgas ette odavama tööjõu sissetoomise piiramist, lühiajalise töötamise perioodi lühendamist, tähtajalise elamisloa saamise raskemaks muutmist olemasoleva elamisloaga abikaasa juurde tulla soovijale. Samuti sooviti tühistada mitmeid välismaalaste seadusega antud sisserände piirarvu erandeid, näiteks iduettevõtetele tehtud erisus.
Eelnõude arutelu riigikogus saatis olid eile esimesel lugemisel kuuest eelnõust kaks viimast. Järgnevalt mõned küsimused, mis rahvuskonservatiivsetel saadikutel on selle teemaga seoses kerkinud.
Jaak Valge: Mina olen poliitilistest kuluaaridest kuulnud, et kasvuettevõtte mõiste lisamine välismaalaste seadusesse, mis hõlbustab odava tööjõu sissevoolu, tehti reformierakonna nõudel seetõttu, et Bolti omanikud seda soovisid. Ja vähe sellest, et soovisid, vaid toetasid oma soovi ka rahaliselt.
Anti Poolamets: Minu küsimus on suunatud Vene desertööridele, sest tegelikult ei hakanud desertööride voog nüüd viimasel hetkel pihta, vaid olen isegi sõitnud Narva rongis Tallinnasse, kus keegi enam istuma ei saa, sest Venemaalt oli kohvreid hunnikutega, inimesed olid rongi nii ära täitnud. See oli mastaapne inimvool, mis siia tuli, ja läks otse lennujaama ja osad jäid ka siia. Kuidas suhtuda sellesse, et näiteks paljud IT-ettevõtted ütlevad, et toome aga sisse ja võtame kõik, paneme endale tööle, on nad siis desertöörid või on nad lihtsalt jalgalaskjad, mille eest tahes. Kuidas sellesse uude laviini suhtuda? See ju ohustab meid järjekordse inimmassiga, mida me ei halda ära lihtsalt.
Paul Puustusmaa: Ma saan aru, et tunnetades seda meie rahva hingamist, teades seda demograafilist olukorda, tajudes seda põhiseaduslikku kohustust, mis meil on seoses vajadusega kaitsta meie rahvuslikku kultuuri, on tinginud just need asjad – meie välismaalaste seaduse osas tehtud eelnõud. Me teame, et valitsus on avalikult tunnistanud, et meie majanduslik ja administratiivne võimekus on see 50 000. Täna on sissetulnud inimesi siin juba rohkem. sa oled teadlik, kas valitsus on muutnud see 50 000 piiri, tõstnud seda kuskile kõrgemale?
Riho Breivel: Kui protsess jätkub ja meile võõrast rahvast nii palju sisse tuleb, siis jõuame selleni, et ükskord ka omavalitsuste valimistel asi muutub nii kurioosseks, et meie rahvas enam ei vali kedagi. Juhtivad parteid või erakonnad, kes meil valitsuses on, räägivad, et omavalitsused ja omavalitsuste tegevus ei mõjuta riiki ja riiklikul tasemel. Täna ma kuulasin juhuslikult, kuidas “Keskpäevatunnis” just valitsevate erakondade esindajad võtsid seal sõna ja rääkisid, kuidas omavalitsused on riigikaitse seisukohalt väga tähtsad. Kuidas me siis ikkagi suhtume sellesse ja kuidas me lahendame olukorra, kui meie kodanike arv jääb lõpuks vähemusse?
Peeter Ernits: 16. detsembril eelmisel aastal Kaja Kallase valitsus kehtestas sisserände piirarvu 1311. Tänavuseks oleme selle ületanud üle 40 korra. Ja aasta pole veel kaugeltki lõppenud. Desertööride hordid üritavad pääseda Gruusiasse. Meile on neil keerulisem saabuda, aga ometi on nad juba siin. Nii et ei tea, milline on 31. detsembril see, mitu korda, kas 50 korda või äkki 60 korda on sisserände piirarv ületatud sel aastal. See on absoluutne rekord.