Asjatundjate ringis sai Peeter Ernitsa esinemine Riigikogus teenitult palju kiidusõnu. (alates 5h08min). Asjakohane oleks ehk sinna juurde veel paar kildu lisada. Äsja teatas Taavi Veskimägi ERR-is, et ujuvkai on mõeldud ja ette nähtud ühele kindlale terminali tüübile. See tähendab, et kõik torud, ühendused, muhvid ja liited on paigaldatud üht kindlat terminali silmas pidades ja see terminal purjetab nüüd hoopis Soome. Ta andis teada, et kui keegi peaks tahtma mingit muud laeva tuua, siis peab see tooja esitama taotluse Eleringile, see teeb siis hinnapakkumise ja tehakse üldse kindlaks, kas kogu protseduur üldse tehniliselt võimalik on.
Eeltoodut silmas pidades on enam kui huvitav Aivar Sõerdi küsimus sellele samale Taavi Veskimäele rahanduskomisjonis samuti üldse mitte nii ammu – kas see kai ja kogu vastuvõtusüsteem on mõeldud vaid ühe laevatüübi jaoks? Vastus oli, et ei, kõik 52 saavad vabalt siia silduda – kuidagi ei klapi see jutt.
Sikkut teatas äsja, et esialgne kokkulepe oli olnud hoopis selline, et esimesel aastal on laev Eestis ja kolib siis Soome. See tähendab, et mingit konkreetsust kokkulepete osas edaspidiseks ju ei olegi… Minister isegi ütles seda, et kui keegi tahab kätt ette panna, siis Eesti pool küll seda kuidagi takistada ei saa! Kokkuvõttes jääb vägisi selline mulje, et erinevalt erasektorist on riiklik pool asja ajanud kogu aeg selliselt, et see terminal siia ei tulekski – milleks see peavalu!?
Hämmastav on Sikkuti puhul ka see, et tema enda sõnul oli juba tema ametisse asumisel 18. juulil teada, et laeva ei ole ja ometi oli tema ise, kes kümmekond päeva hiljem garanteeris 38 miljoni euro eraldamise laeva siia toimetamiseks. Ei klapi need asjad, kuidagi ei klapi.
„Postimees“ oma juhtkirjas teatab aga hoopis huvitavalt: „Miks Eesti üldse arvas, et Soome renditud LNG terminal meile jääb?“. Huvitav, kes on see müstiline Eesti, kes üldse midagi arvab midagi või siis vastupidi, ei arva?! Äkki aitaks selgust luua mingisugunegi konkreetsus, ehkki ilmselt on seda juurdunud ajakirjandusliku tavaga ajada sassi eesmärgid ja vahendid ning subjekt ja objekt lootusetult segamini ajada.
Muust maailmast tuleb aga samuti imelikke sõnumeid. Turumajandust enam vist ei ole, selle on asendanud otsekui ajaloost tuntud proletariaadi halastamatu võitlus kulakluse vastu, seepärast, et kel on rohkem ja teenib enam, peab seda teistega jagama.
Poola juhid teatasid ametlikult õigustatud (?!) pahameelega, et miks Norra oma energiaturult saadavaid tulusid vaesematele laiali ei jaga! ja Norra millegipärast lükkas selle nõudmise tagasi ja pole sellega nõus – uhke ja sirge seljaga riik ikkagi!
Meile millegipärast sellest ei räägita – „Financial Timesi“ esikaanel suur pilt, kus Putin kohtub Emiraatide presidendiga, uudis on mujalgi esikülgedel, meie publikut ei peaks maailma ümberkujundamine ja uued jõujooned huvitama, ei saa me isegi oma lasteaiakohtadega hakkama, mida siis LNG terminalist veel tahta.
Andres Raid