15.10.2022
Nii töötab Läti Seim.
Tõlkija Hannes Korjus vahendab ühe ülevaate Läti seadusandjate tööst, mis peaks andma võrdluse Eesti Riigikogu tööga.
“Praegune geopoliitiline ebakindlus paneb iseäranis tähelepanelikult jälgima Seimi rahvusliku julgeoleku komisjoni moodustamist pärast 2022. aasta oktoobrikuus toimunud parlamendivalimisi. Millega kõnealune komisjon tegeleb ning kuidas mõjutaks komisjoni tegevust uue valitsuskoalitsiooni koosseis? [1]
Rahvusliku julgeoleku komisjoni (RJK) kuulub igast erakonnast üks esindaja. Sestap, kui kui valitsuskoalitsioon hakkab koosnema kolmest erakonnast, siis jääb see komisjonis vähemusse. Mida kitsaringilisem on valitsuskoalitsioon, seda keerulisem on tal kontrollida RJK tegevust ning töötada ka parlamendi muudes komisjonis. RJK liikmed peavad omama esimese kategooria luba juurdepääsuks riigisaladustele. Kui mingi Seimi liige ei vasta rahvusliku julgeoleku komisjonis töötamiseks esitatavatele nõuetele, on tema koduerakonnal õigus delegeerida teine esindaja. Kui mingi erakonna kõik liikmed ei saagi riigisaladuse luba, võib komisjon töötada ka mittetäielikus koosseisus.
Üsna raske on rahvusliku julgeoleku komisjoni töös ennustada riske ja koostöövõimet, mis tulenevad 2022.a. oktoobris valitud Läti Seimi uue koosseisust, sest oktoobrikuiste parlamendivalimiste tulemusena pääsesid esmakordselt Seimi koosseisu paljud uued liikmed, üpris palju on ka oma erakondlikku kuuluvust vahetanud liikmeid. Läti Vabariigi Seimi 14.koosseisus on hetkel seitse erakonda, sestap on risk, valitsuskoalitsioon ei suuda kontrollida rahvusliku julgeoleku komisjoni tööd, ning kõnealuse komisjoni juhtimine võib minna opositsiooni kätesse.
Rahvusliku julgeoleku komisjoni pädevusse kuulub riigi julgeolekuasutuste järelevalve ja parlamentaarne kontroll [2]. Läti Vabariigi Rahvusliku julgeoleku seaduse kohaselt on Lätis kolm rahvusliku julgeoleku eest vastutavat asutust: Põhiseaduse kaitse büroo, Militaarluure- ja julgeolekuamet ning Läti riiklik julgeolekuteenistus [3]. Läti Vabariigi Seimi Rahvusliku julgeoleku komisjoni esimees on samuti Rahvusliku julgeoleku nõukogu [4] liige. Komisjoni liikmete otsuse kohaselt on komisjoni istungid kinnised ning salastatud.
Komisjoni pädevus ja õigused on sätestatud eriseadustega:
►riigi julgeolekuasutuste eelarveprojektide hindamine ja kinnitamine;
►riigi julgeolekuasutuste tegevuse ja eelarveliste vahendite kasutamise parlamentaarne kontroll;
►riigi julgeolekuasutuste tegevust käsitlevate valitsuse ja riigi julgeolekuasutuste juhtide ettekannete ärakuulamine, riigi julgeolekuasutuste tegevuse kontrollimise tulemuste läbivaatamine;
►Põhiseaduse kaitse büroo direktori ametisse nimetamist ning ametist vabastamist puudutavate ettepanekute läbivaatamine;
►valitsuse poolt välja töötatud ja kinnitatud Rahvusliku julgeolekukava läbivaatamine;
►riigi julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste juhtide ettekannete ja aruannete ärakuulmaine, nimetatud asutuste dokumentide ja teabega (välja arvatud salastatud teabeallikaid puudutavad dokumendid).
Rahvusliku julgeoleku komisjoni moodustamise põhimõtted ja koosseisus sätestab Läti Vabariigi parlament (Seim). Komisjon moodustatakse Seimi järjekordse koosseisu alguses, komisjoni koosseisu võib parlament ka hiljem muuta. Rahvusliku julgeoleku komisjoni eesistuja asetäitja Inese Lībiņa-Egnere [5] tõdes samuti, et mida kitsaringilisem on valitsuskoalitsioon, seda keerulisem on tal kontrollida RJK tegevust ning töötada ka parlamendi muudes komisjonides: “See nõuab rohkem tööd. See on ka üks kaalutlusi, mis paneb antud hetkel mõtlema mitte kitsaringilisema, vaid pigem laiapõhisema valitsuskoalitsiooni moodustamisele, “ tõsi, Lībiņa-Egnere sõnutsi ei saavat ta avaldada, kuivõrd tuntavad ning millised on seni olnud lahkarvamused rahvusliku julgeoleku komisjoni positsiooni ja opositsiooni esindajate vahel.
Rahvusliku julgeoleku komisjoni sekretäri Inese Voika [6] selgituste kohaselt on komijoni tegevus suunatud peaasjalikult kontrollfunktsioonide täitmisele, seadusandlikud algatused delegeeritakse parlamendi teistele komisjonidele. Inese Voika: “Rahvusliku julgeoleku komisjoni liikmed töötavad riigi hüvanguks, mitte ei jagune koalitsiooniks ja opositsiooniks.” Lībiņa-Egnere rõhutas, et parlamendi senises (13.) koosseisus juhtis rahvusliku julgeoleku komisjoni esimehena koalitsiooni mittekuuluva erakonna esindaja – Māris Kučinskis [7], “kes tõestas oma riigimehelikku lähenemist.”
Seimi Kodakondsus-, migratsiooni – ja sotsiaalse sidususe komisjoni esimees, õigusteadlane Andrejs Judins [8] selgitus: “Olemasolev süsteem on minu arvates tasakaalustatud ja loogiline. Judins osutab, et juhul, kui mõni parlamendi liige ei vasta rahvusliku julgeoleku komisjonis töötamiseks esitatavatele nõuetele, võib ta koduerakond delegeerida teise esindaja; kui mingi erakonna kõik liikmed ei saagi riigisaladuse luba, võib komisjon töötada ka mittetäielikus koosseisus. I. Lībiņa-Egnere sõnutsi on rahvusliku julgeoleku komisjon teovõimeline ka juhul, kui osalevad pooled liikmed, kes tagavad kvoorumi olemasolu.
“Praeguses geopoliitilises olukorras, kui keegi ei tea, mida järgnevad neli aastat toovad, on rahvusliku julgeoleku komisjonil täita väga suur roll,” sõnas I. Lībiņa-Egnere. Kuigi riigi julgeolekuasutused kontrollivad kõikide rahvusliku julgeoleku komisjoni liikmete vastavust tööks nimetatud komisjonis, kontrollitakse seejuures ikkagi seda, kas konkreetsed parlamendi liikmed võivad töötada riigisaladust sisaldavate dokumentidega, aga seejuures ei kontrollita „sisulist pädevust“.
Läti Vabariigi Riigisaladuse kaitse seadus sätestab, et juurdepääs riigisaladusele on keelatud isikutele, kes on esitanud avalduse Läti kodakondsusest loobumiseks, kelle teovõime on piiratud seadusest tuleneva korra kohaselt, kes on võetud kriminaalvastutusele ja süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest, samuti tähelepanematusest riigisaladuse avalikustamise eest.
Juurdepääs riigisaladusele keelatakse juhul, kui isik on olnud NSV Liidu, Läti NSV või välisriigi, mis ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriik, julgeolekuteenistuste töötaja, agent, resident või konspiratiivkorteri pidaja. Juurdepääs riigisaladusele keelatakse samuti juhul, kui isiku suhtes on tuvastatud asjaolud, mis panevad kahtlema tema usaldusväärsuses ja riigisaladuse hoidmise võimes.
Läti keelest lühendatult tõlkinud Hannes Korjus
Allikas: https://lvportals.lv/norises/345337-nacionalas-drosibas-komisija-riski-un-ricibspeja-jaunaja-sasaukuma-2022
6.12.2022
Viited
[1] 7.10.2022 seisuga toimusid valitsuskoalitsiooni moodustamist puudutavad läbirääkimised kolme erakonna vahel: „Uus ühtsus“ (tuli parlamendivalimiste võitjaks), Ühendnimikiri (häälte arvult jäi kolmandaks), Rahvuslik Liit (häälte arvult jäi neljandaks). Kaks viimast erakonda ei olnud nõus kaasama neljandaks partneriks erakonda „Progressiivsed“. 14.Seimi koosseis: „Uus ühtsus“ – 26 kohta, Roheliste ja põllumeeste liit – 16 kohta, Ühendnimekiri (Läti Roheline Partei, Läti Regioonide Liit ja Liepāja Partei) – 15 kohta, „Rahvuslik ühtsus“ – 13 kohta, „Stabiilsuse nimel!“ – 11 kohta, „Progressiivsed“ – 10 kohta, „Läti ennekõike“ – 9 kohta.Tõlkija märkus.
[2] Eestis on Riigikogu Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mille koosseisu moodustamisel lähtutakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist. Tõlkija märkus.
[3] Läti keeles vastavalt: Satversmes aizsardzības birojs, Militārās izlūkošanas un drošības dienests, Valsts drošības dienests. Sarnasteks asutusteks Eestis oleksid Kaitsepolitseiamet, Luurekeskus, Välisluureamet (endine Teabeamet). Tõlkija märkus.
[4] Läti Vabariigi president juhib Rahvusliku julgeolekunõukogu tegevust ning kutsub kokku selle koosolekud, sinna kuuluvad ametipõhiselt: Läti Vabariigi president, Läti Vabariigi Seimi esimees/esinaine, Seimi rahvusliku julgeolekukomisjoni esimees, Seimi kaitse, siseasjade ja korruptsiooni ennetamise komisjoni esimees, peaminister, kaitseminister, välisminister, siseminister, samuti on nõukogu istingitel õigus osaleda peaprokuröril. Tõlkija märkus.
[5] Oli valitud Läti Vabariigi Seimi 13.koosseisu liikmeks, valiti ka 14.koosseisu liikmeks. Kuulub erakonda „Uus ühtsus“ (sinna kuulub ka peaminister Krišjānis Kariņš). Tõlkija märkus.
[6] Oli valitud Läti Vabariigi Seimi 13.koosseisu liikmeks, 14.koosseisu liikmeks ei valitud. Inese Voika kuulub erakonda Arengu eest/Poolt! Tõlkija märkus.
[7] Māris Kučinskis oli Läti peaminister 2016 – 2019. On olnud ka Valmiera linnavolikogu (duuma) esimees, Läti regionaalarengu ja omavalitsusasjade minister. Oli valitud Läti Vabariigi Seimi 13.koosseisu liikmeks, valiti ka 14.koosseisu liikmeks. Tõlkija märkus.
[8] Oli valitud Läti Vabariigi Seimi 13.koosseisu liikmeks, valiti ka 14.koosseisu liikmeks. Andrejs Judins kuulub erakonda „Uus ühtsus“ (sinna kuulub ka peaminister Krišjānis Kariņš). Tõlkija märkus.