18.10.2022
Riigikogu saal
Tänasel riigikogu istungil oli kavas riigikogu avalduse „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmise Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise eelnõu“, millele EKRE oli varem teinud mitu sisulist muudatusettepanekut, et seda veelgi konkreetsemaks ajada.
Paraku ei võtnud väliskomisjon neid ettepanekuid arvesse. Muudatusettepanekute vastu olid väliskomisjoni liikmed Enn Eesmaa, Erik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Marko Mihkelson, Valdo Randpere ja Andres Sutt. Poolt ainult Ruuben Kaalep ja Henn Põlluaas.
Muudatusettepanekud pandi ka riigikogu saalis hääletusele, kuid need hääletati maha.
Enne seda hakkas aga Reformierakond ühtäkki venitama, püüdes oma välispoliitiliselt tähtsas otsuses oma „küsimustega“ ettekandja Enn Eesmaale ajada sisepoliitikat ja laimata rahvuskonservatiive, jättes mulje, et EKRE pole nõus Venemaad terroristlikuks riigiks kuulutama.
Lõpphääletamisel mõistagi hääletati üksmeelselt Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmise Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise eelnõu poolt.
Selle taustaks meenutagem, kuidas Vene meedia korjas üles reformierakondlaste ettepaneku Venemaa koosseisu kuulumise kohta.
Postimees kirjutas 2021. aasta jaanuaris, et Vene uudisteagentuur TASS kirjutab, et peaminister Jüri Ratase hinnangul ei tule arutelu Eesti liitumisest Venemaaga referendumil kõne alla ning selline ettepanek tuleks Eesti poliitjõududel üheselt hukka mõista. Lisaks TASSile kajastas Reformierakonna muudatusettepanekut ka näiteks uudisteportaalid Lenta.ru ja Ria Novosti.
Lisatakse, et tollased opositsioonisaadikud Reformierakonnast Urmas Kruuse, Ants Laaneots ja Jüri Jaanson, esitasid eelnõule muudatusettepanekuna järgneva küsimuse: „Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?“.