19.10.2022
Siseminister Mart Helme ajal kerkisid piiripostid, nüüd, Lauri Läänemetsa ajal, aga eksivad logistikud taas Venemaa avarustesse.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis saadik Jaanus Karilaid peaminister Kaja Kallaselt politseinike ja piirivalvurite palkade kohta, lisaküsimusena küsis Mart Helme idapiiri pidavuse kohta, kuid peaminister hakkas seepeale süüdistama EKRE-t piiri väljaehitamise takistamises.
“Ja idapiiril me oleme teinud juba seda idapiiri väljaehitamist üle aastate. Teie vähendasite küll seda, neid otsuseid, aga teised valitsused on seda teinud, et piiri välja ehitada, nii nagu Soome seda nüüd hakkas tegema. Nii et me oleme tegelikult selles teemas ees, nagu me oleme ka tegelikult olnud teistes sellistes otsustes ees,” väitis Kaja Kallas.
Seepeale protesteeris Mart Helme: “Meie eraldasime raha ja alustasime idapiiri, õigemini kontrolljoone väljaehitamist. Peaminister praegu siin sulaselgelt valetab, et meie tõmbasime sealt mingeid rahasid maha või midagi pidurdasime.”
Paraku on Mart Helmel taas õigus. Piiri põhjalik väljaehitamine algas just siseminister Helme ajal, olles takerdunud hoopis siseminister Hanno Pevkuri ajal.
EKRE osalusega Jüri Ratase teine valitsus oli võimul 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021. Õhtuleht kirjutas 27. juuli 2020: “Esmaspäeval algasid Eesti lõunapiiri ehitustööd, mille käigus rajatakse 23,5 kilomeetrine piiritaristu Eesti-Läti-Venemaa kolmikpunktist Luhamaa piiripunktini. Siseminister Mart Helme ütles piiritööde väljakuulutamisel, et riik peab käituma riigina ning üks selle olulisemaid tunnuseid on piir.
“Sündmus on märkimisväärne. Me kõik mäletame seda dramaatilist hetke, kui Venemaa ja Eesti vahel puhkes nii diplomaatiline kui ka luureskandaal, seoses ühe intsidendiga, ja selgus, et meie Eesti Vabariigi ja Venemaa vaheline kontrolljoone kulgemine on paljudest kohtadest vaid üksikutele inimestele teada, sest võsa, umbrohi ja olematud teed lihtsalt ei anna võimalust piiri nägemiseks ja korralikuks valvamiseks,” selgitas Helme uue piiri rajamise motiivi.
Siseminister rõhutas, et kogu piiriehituse käigus rajatav infrastruktuur nagu näiteks teed ja elektriliinid ei ole kasutamiseks vaid piirivalvele ning tõstavad ka kohalike inimeste elu kvaliteeti. “Kõige rohkem meie ajaloos on liikunud piir just siin kagu nurgas. See, mida me siin täna teeme, on väga oluline. Me paneme siia maamärgi maha. Siin oleme meie. Eestlased. See on meie maa. Kaugemale meid enam ei suru,” võttis siseminister piiritööde alguse kokku.
Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt umbes kuni kolm aastat. Belitšev lisas, et lähiajal kuulutab PPA välja uue riigihanke järgmise piirilõigu ehitaja leidmiseks ning kui kõik kulgeb plaanipäraselt, saab ehitustöödega edasi minna juba järgmisel aastal.
PPA kodulehel on info: 2020. aasta mais sõlmisid PPA, AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööde lepingu. Ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Esmajärjekorras alustati piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. Prognoosi kohaselt on ehitustööde lõpp 2023. aastal ning ehituslepingu maksumus ligi 20 miljonit eurot.