Reformierakonna “pääs viie rikkaima riigi sekka” on tänasel päeval juba absurd ja näkku irvitamine

Ilmselt pole suur osa eestlastest veel adunud, et Reformierakonna võimule naastes pole enam mingit põhjust rääkida jõukast Eestist, kus kõigil on hea elada.

Selle asemel soovitatakse nüüd säästa, kokku hoida, vähem pesta või teha seda külma veega, lubatakse rasket talve ja kompensatsioone kõige hädalisematele, öeldakse, et halvad asjad on tulnud selleks, et jääda ja nii edasi.

Jah, maailmas on kriisid, aga need on osaliselt tekitatud, näiteks kompromissitu ja majandusi laastava rohepöördega ning võimulolijate soovimatusega leida odavaid lahendusi. Oma roll on ka Ukraina sõjal, kuid kriisidesse sukelduti juba ammu enne seda – elektriarved lõid lakke mitu kuud enne sõja algust.

Meenutades taasiseseisvunud Eesti arengut, meenuvad alati kõlanud lubadused jõuka Eesti kohta. Nüüd neid enam ei kõla, sest heaoluühiskonna aeg sai otsa enne, kui meie selleni jõudsime – nüüd on akende tihendamise ja pudelite lumes hoidmise aeg, nagu Reformierakonna juhtpoliitikud soovitavad.

Eestlased on taas pikki pükse saanud – ilmselt neelati pikki aastaid jõukuse nimel alla kõik see saast, mida Eestile vasakliberaalsest Läänest kaela suruti: massimigratsioon, “euroopalikud homoväärtused”, suveräänsuse loovutamine Brüsselile, venestamine, eestluse taandumine, Rail Balticu moodi loodust hävitavad hiigelprojektid. Arvati, et see käib asja juurde, vastutasuks aga saame heaoluühiskonna.

Nüüd peaks selge olema, et heaoluühiskonda ei tule ning liberaalide ja vasakpoolsete poolt maha müüdud Eestit on viimane aeg tagasi võtta. Kui on veel, mida võtta.

Isegi Euroopa Liitu kuulumisel on nüüd järel ainult julgeolekuline mõõde – kuigi julgeolekut EL ei taga (seda teeb NATO), on see siiski läänelik ühendus Putini vastu. Muud kasu tast pole, pigem on ta majanduslikult väga kahjulik – isegi koroona taasterahastu on ju tegelikult ühislaen, mida tuleb kõigil tagasi maksta, seega ei erine see tavalisest ühe riigi laenust. Küll aga on oht, et Brüssel kaabib kogu võimu liikmesriikidelt oma kõhu alla, olles ise arengu pidur.

Lõpetuseks üks tabel 2003. aastast, kust selgub, et suurem osa kartusi on täide läinud või minemas (türklaste asemel saime ukrainlased).