27.10.2022
Ma saan aru, et Terevisiooni sümpaatne uudistelugeja Ott Nool on kõigest veel alles seadistatav ekraanilt teksti vahelduva eduga ettekandev biomehhaaniline suuvooder, aga ikka oli veider, kui kõiki tänaseid hommikusi teleuudiseid alustatati Mart Helme eilse ütluse ja välisministri hüsteerilise väitega, et see olevat mitmele riigile surmavalt ohtlik. Peavoolumeedia saavutab ikka ületamatu idiotismi taseme, kui on toestatud veel ka maksumaksjate rahadega. Universumi uudis number 1 – opositsioonierakonna liige arvas väikses kohalikus venekeelses veebisaates, et Eesti on eestlastele tähtsam kui Venemaa ja Ukraina. See raputab maailmakorda ja muudab sõjakäiku.
On taas selline tunne, et tsetsekärbeste parv tuli kallale elevandile. Mart Helme on tõesti suurkuju ja temast ikka näpistatakse ja haugatakse tükke juba aastaid, aga ta ikka on alles ja ikka eestlaste ja Eesti eest väljas
Mart Helme kui haritud intelligentne inimene ja kogenud diplomaat oskaks teravatest teemadest vägagi ümmarguselt rääkida, aga ju siis arvab ta, et oma kodus Eestis ja omadega võib rääkida otse, avameelselt ja kantseliidita. Mis lõppeb alati kollektiivse šaitani kividega loopimisega õigeusklike vasakliberaalide poolt. Ja iga jumala kord, kui keegi jälle suudab midagi kontekstist välja rebida, algab kohutav sülekoerte ulg peavoolumeedias.
Nii meil asjad käivadki: ainult lühikestest lihtsatest lausetest aru saavad leheneegrid ja rutiinpoliitikud süüdistavad aasta aega Varro Vooglaidit eesti lipu järele Pikale Hermannile ronimises ja Mart Helmet Venemaa pooldamises. Ja seda teevad inimesed, kes on lubanud Eestisse koos ukraina põgenikega ka tuhandeid Putini alamaid siinse viienda kolonni suurendamiseks.
Aga eile õhtul tõusnud järjekordne süüdistuste laine Mart Helme ja EKRE aadressil, mis oli provotseeritud suures osas konservatiivide populaarsuse järsu kasvuga, rajaneb venekeelse ERR-i poolt avaldatud härra Helme intervjuu kontekstivabal lühikokkuvõttel, mis oli laisalt tõlgitud eesti keelde. Sellele kartongist vundamendile ehitati sellised tuhandetonnised bastionid ja kiviheitemasinad, et asi lõhnab juba Copperfieldi järele.
Aga veel mõni aeg tagasi Eesti venemeelseim eesti poliitik (venemeelsem, kui isegi Jaak Allik), nüüd aga halastamatu kohaliku ja ülemaailmse rašismi vastane Raimond Kaljulaid oleks võinud saadet originaalis ära vaadata-kuulata ja siis kirjutada. Aga ilmselgelt kas ei vaadanud või siis seal kuuldu talle ei sobinud.
Postimees on nagu teisedki muutunud raipesööjaks ja otsib sotsmeediast igasuguseid skandaalseid postitusi. See pole keelatud, aga valik ja eriti pealkirjastamine on antud juhul laimav: „Kaljulaid: EKRE ja Mart Helme esindavad Venemaa huve“.
Ei esinda nad ühtegi, veel vähem terve EKRE, aga laim on magus, ja seda eriti valimiste lähenedes.
„Sellega on EKRE lõplikult rebinud endalt maski,“ tsiteerib Kaljulaidi Facebookis avaldatud sõnu „rahvusleht“.
Kui tarbetud koroonamaski, siis jah, aga kui rääkida maskist ülekantud tähenduses, siis see on Kersti Kaljulaidi sugulase näo külge alatiseks kasvanud. Tulihingeline keskerakondlane on aastaid olnud ühes tiimis Venemaa asju Eestis ja Euroliidus ajava Toomiga, on aastaid olnud Stalnuhhini seltsimees ja vend – siis aga jooksis sotside poole üle ja kohe läks platsile oma äsjase kaasosalise Boroditši uusi gazenvageneid välja vilistama. Kuid astus ikka koalitsioonilisse vahekorda oma endise erakonnaga Tallinna linnavolikogus, sealhulgas Yana Toomi ja tema emaga, kukutades oma sotsfraktsiooni häältega koos poolumbkeelsete keskerakondlaste massiga KÕIK eesti keele abistamiseks ja kaitseks mõeldud opositsiooni ettepanekud, ka punamonumentide eemaldamise ja hariduse eestikeelseks muutmise ettepanekud. Kõik, kui kasutada Kristen Michali väljendit, „deputiniseerimise“ seaduseelnõud.
Aga Kaljulaid on tõeline kahe näoga sots ja bolševik, kes Mart Helme puhul juhindub põhimõttest „kes pole meiega, on meie vastu“. See oli Nõukogude Venemaa üks põhiloosungeid kohe pärast Oktoobripööret ja aitas kehtestada „punast terrorit“.
Ei jäänud möllust kõrvale ka isamaalane Urmas Reinsalu. See on isegi arusaadav: härra Reinsalu on välisminister ja tema asi on ka välispoliitilisi asju kommenteerida, aga jutt „surmavast ohust“ Eestile ja Ukrainale on ilmselgelt ülepingutatud.
Üllatas keskerakondlane Enn Eesmaa, kes ei poetanud kunagi sõnakestki ei Kremli eurosaadiku Toomi ega ka Stalnuhhini kohta – ka siis, kui too georgi lindiga eesti parlamenti tuli. Ja äkki nüüd tuli koomast välja, mis oli teatud mõttes ka rõõmustav, sest ma vahepeal mõtlesin kogunisti, et ega mõnusa häälega nõukogudeaegse telediktoriga midagi juhtunud ei ole. Nekroloogi ma igal juhul ei näinud. Nüüd aga ärkas ellu ja mõistis kohe Mart Helmet hukka.
Hukkamõistuga esinesid muidugi ka reformierakondlased Kristen Michali isikus, aga see oli eriti värvitu avaldus. Ju siis oli Michal väsinud.
Kuna juba kõigi parlamendierakondade esindajad mõistsid Helmet hukka, nagu Sovinformbüro, mindi teisele lisaringile ja sots Indrek Saar ütles Kaljulaidi tuules oma „ptüi“ EPL+ veergudel loos „Mart Helme on valinud poole ja see on Venemaa“.
Jälle puht sotsilik vale, aga Saar on muidugi provintsiaalse teatri artist, teise provintsiaalse artisti abikaasa ja seepärast läks hoogu: „Mart Helme äsjane seisukoht surub Ukrainale peale rahu iga hinna eest, mis on risti vastu Ukraina huvidele, sest see tähendab annekteeritud alade jäämist Venemaa kontrolli alla.“
Mart Helme surub Ukrainale peale rahu ja jätab alad Venemaale? Et nii võimas mees, oma suure armeega? Härra Saar, olite te kirjutamise ajal adekvaatne?
„Samuti annab Helme stsenaariumi täitumine Putinile võimaluse deklareerida oma võitu uute vallutatud alade näol ja kindlustada oma siseriiklikke positsioone. Ühtlasi annab see Kremlile aega kaotatud vägede taastamiseks, uute taparelvade tootmiseks ning järgmiste agressioonide ettevalmistamiseks,“ väidab Saar.
Sama küsimus: härra Saar, kas te väitsite seda afektiseisundis? Et härra Helme annab Putinile võimaluse kuulutada võit, kindlustada võimu, taastada vägesid, toota uusi taparelvi ja valmistada ette uut agressiooni? Kas te olite seda väites pilves (internetipilves)?
„Helme ei ole reeglitel põhineva maailmakorra poolt, mis on Eestile eksistentsiaalselt vajalik. Helme ei ole Eesti Vabariigi poolt,“ lõpetab oma kirjutise Indrek Saar.
Kindlasti ei ole Mart Helme globalistliku maailmakorra poolt. Aga jutuga, et ta ei olevat Eesti Vabariigi poolt, minge te Indrek Saar KAPO-sse. Seal töötavad kannatlikud inimesed, kes kuulavad ära ka vaimselt ülesköetud külastajaid. Sest psühhiaatri juurde on aastane järjekord.
Kehtib ka teiste helmemaaniat põdevate kohta.
Ivan Makarov
P.S. Vene Postimehes just ilmus Jevgeni Krištafovitši filipika „Helme tahab olla suurem putinist, kui kogu keskerakond“.
Krištafovitš kirjutab seoses Mart Helme intervjuuga midagi võitluskoerast, kes sööb elusalt pisikest last, aga Helme ei sekku.
„Kui mitte sekkuda, siis võitluskoer lõppude lõpuks närib lapsel kõri läbi, kuid see oleks ka õige, sest võitluskoerad on mitte lihtsalt üks ohtlik loomatõug, vaid ka tsivilisatsioon! Nendele on kõik lubatud. Helme maailmas ka väike laps pole üldse nii süütu: temast võib kasvada prostituut, kes hakkab levitama nakkushaigusi. Kes on valmis mürki võtma ja ütlema, et seda ei juhtu? Parem juba kohe mitte teda kaitsta koera eest.“
Krištafovitš on vahetanud juba nii palju erakondi – Res Publika, Vabaerakond, nüüd siis oravad – et see mõjus tema kujutlusvõimele nii, et ta trumpas ilmselgelt üle ka Indrek Saare.
Äkki Eesti Kennelliidul on üle mingeid süste? Keegi vajab ilmselgelt abi.