Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kui õigusriik on olemas, ei saa seda alusetult rünnata

-
28.10.2022
Justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnistas Riigikogus, et tema hakkas prokuratuuri peale ei hakka.
© Uued Uudised

Kolmapäevases valitsuse infotunnis süüdistas Kaja Kallas taas rahvuskonservatiive riiklike institutsioonide ründamises ja veel varem on ta infotunnis öelnud “Nii nagu ma ütlesin, meil on tugev õigusriik, ja sellele annab tunnistust ka see, et tegelikult saab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohus teeb oma tööd ja vastavalt siis otsustab, kellel on õigus ja kellel ei ole.”

Kumbki Kaja Kallase väide ei päde. Kõigepealt peab õigusriik olemas olema ja ise enda mainega tegelema. Õigusriiki ei pruugi olla, aga nii Türgi kui Paraguai peaminister võib ju samuti opositsiooni Kaja Kallase moodi riigi justiitssüsteemi ründamises süüdistada ja soovitada kohtusse minna. Küsimus on selles, ka “rünnakud” institutsioonide vastu ikka on õigustamata ja kas kohtusüsteem ikka mõistab õiglaselt õigust.

Eestis lonkab õigusriik paraku kõigi jalgadega, nii kohtute, prokuratuuri kui jõustruktuuride poolt ja sellises olukorras on peaministri jutt kodukootud autokraadi katse oma repressioonisüsteemi kaitsta, mitte aga õigussüsteemi. Sest ega mõneaastane opositsioonisolek ju Reformierakonna toiduahelat välja suretanud, sealhulgas ka justiitssüsteemis.

Õigusriigi tagab ennekõike tsiviilkontroll prokuratuuri ja jõustruktuuride üle, mis Eestis on näiline, isegi Riigikogu vastavad komisjonid tegelevad asendustegevusega ja kui rahvuskonservatiivid püüavad neis midagi saavutada, joostakse nad süvariigi poolt lihtsalt jalust maha.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnistas kolmapäevases infotunnis: “Teie oma küsimusega praegu tüürite sinna, justkui justiitsminister peaks sekkuma Eestis uurimistegevusse ja prokuratuuri tegevusse. See kindlasti ei ole see, mida me kõik tahame. Ma pean justiitsministrina väga oluliseks, et inimeste põhiõigused oleksid täiel määral tagatud, ja see ikkagi eeldab seda, et prokuratuur saab olla sõltumatu. Justiitsministeeriumil on väga piiratud järelevalvepädevus ja need asjad, mis puudutavad konkreetselt sisuliselt asju, süüdistuste esitamist näiteks, selles osas ei ole justiitsministril tänaste seaduste kohaselt mitte mingisugust järelevalvepädevust. Need asjad lahendatakse kohtus, nagu ma juba korduvalt olen rõhutanud. Nii et ma usun, et meie praegune regulatsioon on väga hea.”

Justiitsminister selgitas väga arusaadavalt: prokuratuur on sedavõrd sõltumatu, et seda ei kontrolli keegi, ja kellele miski ei meeldi, pöördugu kohtusse, mis samuti ei pruugi survestamata olla.

Kert Kingo ütles ministrile: “Selle aasta juunikuus tuvastas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et riigiprokurörid esitasid kohtule valeandmeid, võltsisid menetlusdokumente, kasutasid võltsitud menetlusdokumente, takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist ja lõid kunstlikult tõendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegelikke asjaolusid.”

Aga miski ei muutunud. Täna nendib kolumnist Ivan Makarov: “Argument „Mihkelsoni suhtes ei ole alustatud ühtegi uurimist“ on naljakas eriti täna, kui Pentus-Rosimannuse suhtes ei alustatud samuti uurimist.”

Uued Uudised