29.10.2022
Võõrvõimu sümbol Tallinnas.
Väga paljud reisihuvilised on kaugetes maades käies tõdenud, et Eestist teatakse vähe ja meid seostatakse Venemaaga. Kui sellised teadmatud inimesed nüüd Eestisse reisivad, leiavadki nad vähemalt Tallinnast eest venekeelse maailma, seda nii Reidi teel, Kadriorus kui Pirita rannas, “Stromkast” ja Lasnamäest rääkimata.
Mõne aasta eest kirjutas meedia India ja veel mitme maa tudengitest, kes valisid endale ülikooli “eksootilises” Rootsis, et üht Põhjamaad ja selle põlisrahvast tundma õppida. Üllatusena ei leidnud nad eest midagi rootsilikku. “Seda kõike oleme me Londonis ja New Yorgis juba näinud,” tõdesid üliõpilased multikultuursest Rootsist lahkudes.
Kui palju leiavad tudengid Tallinnas eest eestlasi ja eestlust? Vähe, nad leiavad siit Aafrika migratsiooni, ingliskeelset rahvusvahelisust ning ohtralt vene keelt ja kultuuri(tust). Ilmselt räägib ka see eestlastest seltskond, kellega nad kohtuvad, nendega kohe inglise keeles ning ühine keel leitakse kõiges globalistlikus: Greta Thunberg, kliima, LGBT, mitmekesisus, rikastav erinevus ja nii edasi.
Turistid leiavad eest venekeelse maailma, kohe Toompeal vene õigeusukiriku, Vabadussamba juures rulatavate vene noorte, avalikus ruumis domineeriva vene keele ja muu sellise venelasliku juures. Ja muidugi peavad nad mõistatama, kas ohtralt lehvivate sinikollaste lippude tõttu nad mitte mõnesse rahulikumasse Ukraina nurgakesse pole sattunud. “Eksootikat” saab tõesti ainult Rocca al Mare vabaõhumuuseumist.
Paarikümne aasta eest hoiatati meid selle eest, et me võime muutuda halli Lääne-Euroopa sarnaseks, kus ei saa aru, kas viibid Põhja-Saksamaal, Lõuna-Rootsis või Belgias. Tallinna ümbruse logistikakeskuste ja superteede rägastikus on seda juba näha. Olustikupildis aga muutub palju ka Venemaaks või Ukrainaks. Sest Reformierakond tahab nii.
Uued Uudised