President Alar Karis ei arva, et eesti keeles aktsendi ja keelevigadega õpetamine oleks üldse mingi probleem.
Seda ütles ta rus.delfi korrespondendile Kadrioru lossis toimunud kohtumisel Bazar, mis oli korraldatud valitsuse kantselei poolt venekeelsete massiteabevahendite pressituuri raames. Selle peale oleks Karisele teatud vene seltskonnas öeldud „эй, дядя, фильтруй базар!“, aga kas naerda või nutta, otsustagu igaüks ise.
„Ma ei arva, et aktsent ja vead on mingi häda. Isegi meie väikses riigis on oma keelelised iseärasused, erinevad dialektid (näiteks saarlastel, setol, mulkidel)… Seepärast ma ei näe selles mitte mingit probleemi,“ ütles Alar Karis, ilmselt arvates, et murrakud ja dialektid on „vigadega rääkimine“.
Ta avaldas veendumust, et õpetatavate distsipliinide kvaliteet vigase keele tõttu ei kannata, aga laste psüühika on väga paindlik. Sealjuures Karis viitas oma pere kogemusele: „Ma tean, millest räägin: minu lapsed pidid ka õppima omal ajal võõras keelekeskkonnas.“
See oligi tema avalduse teaduslik allikas, sest keeleteadlaste vastavatele uurimistöödele ta ei viidanud.
Mõni päev tagasi väitis ka kultuuriminister Sigrid Hartman vene meediale, et eestlased peaksid ise integreeruma ja õppima vene keelt, nagu ta ise praegu teeb.
Kasutades kvaliteetset haridust tagavat pidžin-eesti keelt, ütleme, et varsti on Eesti Vabariigis riigikeelega kirdõkk.
Paraku huvitab peavoolumeediat ainult see, mida ütleb vene keeles Mart Helme, ülejäänud võivad vene meediale ükskõik mis iba ajada.
Ivan Makarov