09.11.2022
Brüssel tahab rohkem raha.
Eestis on juba ammu levinud arusaam, et siia saabuvad eurodirektiivid on ehe näide bürokraatlikust ja kantseliitlikust sõnastusest – nagu see oli ka Nõukogude Liidu ajal Moskva omadega.
Berliini sotsiaalteaduste keskuse teadur Christian Rauh analüüsis Euroopa Komisjoni pressiteateid ja leidis, et eurodokumendid sisaldavad väga palju kantseliiti, rahvusriikide dokumendid aga on kergemini loetavad. Rauh analüüsis 45 000 Euroopa Komisjoni ingliskeelset pressiteadet. Ta uuris selliseid tegureid nagu grammatiline keerukus ja kõnepruuk, vahendab ERR väljaannet Politico.
Eestis kasutatakse seadusandluses väidetavalt 80-90% ulatuses eurodirektiive, mistõttu nii Riigikogu saadikud kui ametnikud peavad nende kallal suurt vaeva nägema, et seadused “söödavaks” muuta, ometigi on need sageli samuti kantseliitlikku segadust täis ja nii tekivadki “seaduse muudatuste muutmise” seadused.
Rauhi sõnul on eurobürokraatide kantseliitlik kõnepruuk ka poliitiline probleem – arusaamatut kommunikatsiooni kasutavat ära euroskeptikud ja rahvusriikide poliitikud. Siinkohal on Rauh küll poliitilis-ideoloogiliselt ülelaetud, tehes õigetest analüüsidest valed järeldused.
“Tehnokraatlik kommunikatsioon aitab neid, kes tahavad luua kuvandit Brüsseli eliidist, mis on tavainimesest irdunud,” kirjutas Rauh ajakirjas Journal of European Integration.
Sellise kuvandi loob kantseliiti kasutav Brüsseli eliit endast ju ise ja irdunud ta ongi. Euroskeptikud ja rahvusriikide poliitikud võivad seda küll ära kasutada, aga ega see muuda olematuks seda, et dokumendid on raskesti loetavad. Lisaks tunnistab Rauh, et rahvusriikide dokumetatsioon on lihtsam, seega on “rahvusriikide poliitikutel” täielik õigus olla kriitiline Brüsseli suhtes ja uhke iseendi peale, Rauh aga serveerib seda negatiivse näitena.
Laias laastust aga on Euroopa Liit muutumas Brüsselist valitsetavaks impeeriumiks ja sellist monstrumit ongi raske ühtse keeleliselt ja grammatiliselt mõistetava dokumentatsiooniga valitseda. Kuigi EL tahab rahvusriikluse kõrvaldada, ei luba sellised suured keeled nagu prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania ennast kunagi ingliskeelse bürokraatia alla matta. (UU-ERR)