11.11.2022
Tühistamiskultuur koos sõnavabaduse piiramisega on omane tänapäeva vasakliberaalsele Läänele.
Rootsi haridusminister Mats Persson kirjutab Rootsi ajalehes Expressen, et haridusministeerium plaanib alustada uurimist seoses Rootsi ülikoolides toimuvate tühistamiskultuuri juhtumitega. Perssoni sõnul pärsib tühistamiskultuuri peale surujate tegevus ülikoolides sõnavabadust ning loob kopitanud akadeemilise õhkkonna.
Persson leiab, et teatud sõnu või teooriaid ei tohi ära keelata. „Vaikimiskultuur ja näpuga näitamine – mida nimetatakse ka tühistamiskultuuriks – loob seiskunud ja kopitanud akadeemilise keskkonna. Plaanin välja selgitada, kui laialt selline asi levinud on,“ kirjutab Persson, lisades et niisugune olukord takistab teadlasi hinnangute andmisel omaenda teadmistest ja oskustest lähtuvalt.
Kunagi väljendusvabaduse kantsiks peetud Lääne akadeemia on üha rohkem hakanud maha suruma teisitimõtlejate häält. Perssoni arvates ähvardab Rootsi ülikoole tõsine oht muutuda kohtadeks, kus avalik debatt ja kriitika ei ole enam lubatud.
„Identiteedipoliitika ohud on jõudnud ülikoolidesse. Ühes „Kalla Fakta“ [Rootsi uudistesaade] raportis on toodud esile mitmeid juhtumeid, kus elav debatt või igati mõistlike küsimuste esitamine taandus kiiresti tõrjumiseks ja tudengeid survestati alluma identiteedipoliitika agendale. Ent ülikool ei ole lihtsalt ükskõik mis koht. Kriitika, küsimuste esitamine ja otsekohene arutelu peaksid siin olema tavapärased. Konsensus ei olegi siin eesmärk,“ leiab Persson. Tema meelest tuleks avalikult debateerida ka rassismi ja seksismi teemadel.
„Tühistamiskultuuriga seondub ühtlasi oht, et poliitiliselt vastuoluliste teemade uurimise asemel tegeletakse mugavamate teemadega. Kes tahaks uurida rassismi või seksismi, kui oma idee jagamisega võivad kaasneda süüdistused?“ kirjutab Persson. Tema sõnul peaks liberaalses demokraatias olema võimaldatud kõigi teemade uurimine ja käsitlemine. „Akadeemia tugevus ongi uue teadmise tingimusteta loomine, ilma keelatud sõnade või keeldudeta. Sellest saab kasu kogu ühiskond.“
Perssoni üleskutse taastada ülikoolides arutelu- ja uurimisvabadus, ka tundlikel teemadel, tekitab siiski küsimusi Rootsi väga rangete nn vihakõne seaduste tõttu. Näiteks, kui mõni uurimistöö jõuab järeldusele, et asiaatide IQ on kõrgem kui valgetel, kas siis oleks tegemist vihakõnega? Meenutame, et kõigest möödunud aastal kaevati kohtusse Lundi ülikooli kolm tunnustatud teadlast, kelle uurimustööst selgus, et enamiku Rootsis toime pandud vägistamistest on sooritanud sisserändajad.
„Tsenseerimist, sõnade keelamist ja inimeste tühistamist ei tohi Rootsi ülikoolides toimuda. Ülikooli juhtkonnal on tööandjana kohustus ja vastutus toetada uurimustöid, isegi kui neist ilmnev on ebameeldiv. Meie väljendusvabadus ja tolerantne ühiskond tähendavad seda, et me võime vabalt rääkida erinevatest nähtustest. Uue valitsuse jaoks ei ole akadeemiline vabadus lihtsalt sõnakõlks paberil või hüüdlause. Sallimatust ei sallita. Me seisame aktiivselt akadeemilise vabaduse kaitsel,“ ütleb Persson.
Allikas: Remix News