16.11.2022
Eesti on jätkuvalt suveräänne riik, muud formaadid on teisejärgulised.
Täna on Eesti taassünnipäev – 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Kui kummaline see ka poleks, peame me taas pidama nii Laulvat revolutsiooni venestamise vastu kui ka tuletama meelde, et Eesti on suveräänne riik.
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Tänases Eestis on kahjuks olukord, mis oli 1988. aastal – paljud Euroopa Liidu seadused juba on või üritavad olla kõrgemal Eesti seadustest ning surve sellele, et Brüssel ongi otsustaja liikmesriikide seaduste üle, aina kasvab. Euroopa Liidus toimub föderaliseerimine ja nõukogudeliidustumine.
Eestile on taas vaja suveräänsusdeklaratsiooni, mis seadustaks Eesti seaduste ülimuslikkuse EL-i omade ees. Selleks ei pea sugugi Euroopa Liidust lahkuma, põhimõte on selles, et Eesti Vabariik teeb otsused ennekõike oma riigi huvides ja alles siis tulevad eurodirektiivid – kui nad meile sobivad.
Kunagi oli suur skandaal sellest, kui Riigikogu esimees Henn Põlluaas viis parlamendi suurest saalist välja EL-i lipud ja jättis alles vaid eesti omad. Kõik see oli õige – Eesti on küll Euroopa Liidu liige, aga tähtsaim subjekt on siiski Eesti ise, EL on ühendus, kuhu Eesti kuulub võrdsetel alustel kõigi teiste liikmesriikidega. Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, seda ei valitseta Brüsselist, vaid oma kodanikkonna poolt.
On tunda, et üha lähemale tuleb päev, mil Eestil tuleb taas selg sirgu ajada ja deklareerida, et Eesti on suveräänne riik ning EL on vaid koostööformaat, mitte Euroopa isand.
Uued Uudised