16.11.2022
Ukraina sõda jõudis Poolasse, kui üht küla tabas rakett.
Venemaa agressiooni tagajärjel Ukrainas sööstis üks rakett NATO liikmesriigi pinnale, mis tähendab sõja jõudmist ka otse alliansini, kuid Reformierakonna valitsusel on aega küll – meie oma kaitsekilp valmib alles kolme aasta pärast.
Postimees kirjutas 17. septembril: “Riigieelarve läbirääkimistel langetati otsus eraldada vahendid keskmaa õhutõrjele, mis võimaldab ehitada toimiv süsteem üles 2025. aastaks. “Mul on väga hea meel, et valitsuskoalitsiooni otsus sillutab teed rajada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
2025. aastaks on Ukraina sõda ilmselt nii või teisiti läbi, aga kiiresti muutuvas maailmas võib relvakonflikt ka Eestit riivata, kuid seni oleme me arvestatava kaitseta. Jah, meil on küll NATO liitlaste kaitse olemas, seda ka taevast, aga kui raketid lendavad näiteks ka Saksamaa või Norra suunas, siis need meie liitlased keskenduvad ennekõike oma õhuruumile.
Eestile on kiiresti oma keskmaa õhutõrjet vaja, aga Reformierakonnal tundub sellega aega küll olevat – seda nii rahastuse leidmise kui konkreetse hankega. Rahastamise üle otsustamine lükati juulis edasi pelgalt peaminister Kaja Kallase puhkuse tõttu.
Jürgen Ligi aga ütles Riigikogus märtsi algul, kui sõda Ukrainas juba käis: „Ei, me ei peaks isegi praegu rääkima mingitest relvahangetest, mis ju kõik võtavad aega, või suurtest täiendavatest lisaeraldistest. /…/ Me ei suuda kogu täiemõõdulist armeed ülal pidada ja kahevõitlust Venemaaga pidada. Kuid just nimelt liitlassuhted on need, mis tagavad meil ka võimelünkade täitmise liitlaste abiga. Lõppkokkuvõttes on meie liitlased ennast ju relvastanud selleks, et hävitada venelaste tanke ja lennukeid.”
Nii ongi Eesti NATO liige, kes loodab ainult teistele, Reformierakond venitab kõigi kaitsealgatustega ja kui Eesti õhuruumi peaks mõni”hulkuv” rakett eksima, siis meie kaitseväelased vaatavad ainult pealt, sest Pevkur annab neile võimekuse alles aastate pärast.
Uued Uudised