16.11.2022
EV president Alar Karis hakkas viimasel ajal aina sagedamini esinema kõnedega, ja see on hea märk. Hea palk tuleb ju välja teenida. Nagu öeldi ühes klassikalises eesti filmis, „meil lobisemise eest palka ei maksta“. Kuid see oli kauge ja hämar nõukogude minevik, kui isegi praeguse presidendi eelkäijatel oli võimatult kurb ja raske elu: Lennart Meri käis koos vastiku seltskonnaga Kamtšatkal kalal, Arnold Rüütel võitles salakavalalt nõukogude okupatsiooni vastu, Toomas-Hendrik Ilves kannatas sellepärast, et tema väitel ei olnud N.Liidus restorane, ja Kersti Kaljulaidil polnud isegi lapsepõlve mitte.
Ikke alt vabanenud Eestis aga makstakse palka ka lobisemise eest, nii et kõnesid hakkas tulema, nagu Vändrast saelaudu. Nüüd esines president Karis EV välisministeeriumi sünnipäeval Estonia kontserdisaalis, kus, muide, viitas korduvalt Toomas-Hendrik Ilvesele ja Matti Maasikasele ning tsiteeris nende suurkujude väljaütlemisi.
„President Ilves sõnastas 21 aastat tagasi, siis veel välisministrina, hea riigiteenistuja olemuse. Ametnik peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida, sest see on põnevam, loovam ja õilsam, sest raha teenida võib iga loll, riiki teenida saavad ainult kõige paremad,“ ütles president Karis, kes on järelikult samuti kõige parem.
Jah, süvariiki teenida saavad kõige väärikamad ja selle ülistamine ning õilistamine käib selle poolt määratud ametniku kohustusliku etiketi juurde, et ta ei unustaks teda toitvat kätt.
Kuid kas saab ikka öelda, et „raha teenida võib iga loll“, sest on ju ka hästi teenivaid teadlasi, muusikuid ja kirjanikke. Kui oleks nii, nagu väidavad Ilves ja Karis, oleksid ju kõik reformierakonna ja sotside valijad lausa pururikkad. Ja ei ole ju kena öelda igale presidendivastuvõtule kutsutule, et „fuhh, sellist kallist kleiti saab endale lasta õmmelda iga loll“ või siis „hehh, selline Rolex näitab, et iga loll võib selle ostmiseks raha teenida“.
Üleüldse ei peaks president vähemalt oma pidulikes kõnedes tarbima selliseid sõnu nagu „loll“ ja „kotlett“. See on kuidagi provinsilik.
„Veel tähelepanekuid kõne koostajatele. „Eesti Vabariigi Välisministeerium on katkestuseta töötanud 104 aastat, olles nii ainus institutsioon, kes kandis ka de facto meie riigi järjepidevust läbi okupatsioonide udu ja suletuse,“ lausus Alar Karis.
Olgem parem selle „uduga“ kokkuhoidlikum, soliidsem oleks öelda „läbi okupatsioonide suletuse“. Sest alles see oligi, kui endisest kirjanike liidu partorgist arvamusliider Jaak Jõerüüt läks ühes kolumnis nii hoogu, et kasutas oponente materdades kujundit „punane udu“, mis tekitas lugejate seas rõõmsat elevust. Ärge otsige siili udus, kui seda seal ei ole: te ei leia sealt siili. „Läbi hommikuse udu paistab Kadrioru rõdu“, teame küll.
Kui te räägite kogenud diplomaatidele, kes ilmselt ei teeni raha ja seega pole lollid, sellist asja nagu „Muidugi, vaja oli ka Lennart Meri hõbevalget silmapiiri ning tema kolleegide, paljude noorte naiste ja meeste usku, lootust ja armastust,“ siis võtke arvesse, et need targad mehed ja naised mäletavad küll, kuidas näost hõbevalge eesti välisminister Lennart Meri augustiputši ajal Soomes redutas „uskudes, lootes ja armastades“.
Mäletavad nii diplomaatilised töötajad kui ka paljud raha teenivad „lollid“ ja rahatud targad eestimaalased veel üht asja, millest rääkis Estonias ka president Karis: „Samuti on Välisministeerium saanud alati hakkama Vabariigi Presidendiga, kes põhiseaduse järgi esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, kooskõlastades oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Valitsusega tähendab selles kontekstis Välisministeeriumiga. See tähendab, et me teame vastastikku teineteise samme ette.“
Kui Kersti Kaljulaid läks omatahtsi Putiniga kohtuma, ei teadnud välisministeerium sellest sammust mitte kui midagi, vähemalt meedias väideti seda ja üldsus oli nii üllatunud, nii üllatunud…
Rääkige ikka tõtt, siis on nendel kõnedel ka mõtet.
Aga välisministeeriumile palju õnne sünnipäeva puhul! Meie praegune välisminister on energiline ja pädev eestimeelne inimene, ta on hea välisministeeriumi pea.
Aga kusagil sügavamal asub ka kael, meie jaoks nähtamatu.
Ivan Makarov