Esmaspäeval esitas EKRE fraktsioon peaminister Kaja Kallasele arupärimise Neeme 50 maja probleemide kohta, kuid valitsusjuhi poolt neile inimestele midagi lohutavat teada ei antud. Järgnevalt pikemalt kogu probleemist ja valitsuse suhtumisest.
Küsimused esitas Riho Breivel: “Neeme 50 on kinnistu, aga küsimus ei ole kinnistus, vaid inimestes, kes sellel kinnistul elavad, perekondades, kellele on antud omal ajal lootust ja on antud omal ajal elamispinnad, et nad saaksid oma tööd teha taastärkavas Eesti Vabariigis ja piirivalves. Kinnistud olid praktiliselt täielikult lõhutud, kui Vene piirivalve sealt välja läks. Ja needsamad inimesed koos oma perekondade ja oma töö säästudest võtsid ja ehitasid need elamisväärseks lootuses, et nad saavad seal rahus elada ja tööd teha. 30 aastat on neile antud lubadusi, et nad saavad seal jätkata – ja jätkata ka siis, kui nad juba teenitud puhkusele jäävad. Kuid vaatamata kõikidele lubadustele on asi jõudnud nüüd nii kaugele, et see kinnistu on ärilistel eesmärkidel maha müüdud läbi [Riigi] Kinnisvara AS‑i ja uus omanik ähvardab neid väljatõstmisega. Tänaseks on selgunud ka see, et ta jätkab teatud aja veel sedasi, et lubab neil sees elada, kuid tõstaks üüri 500 eurole pere peale. Aga see on juba ka, kui vaatame, et inimesed ise need kinnistud korrastasid, väga-väga inimvaenulik nende perekondade suhtes. Me oleme siin Riigikogus ka infotunnis esitanud teile mitmel korral neid küsimusi – mitte ainult meie fraktsioon, vaid see mure on ka teistel Riigikogu liikmetel, sest küsimus on meie inimestes ja nendes inimestes, kes heas usus olid meie riigi ehitamise alguses.”
Kaja Kallase vastus oli talle omane – kaevake kohtusse: “Kõik on, nagu meil on õigusriik, tehingud on jõustatud. /…/ Õnneks on meil sotsiaalsüsteem selliselt üles ehitatud, et mitte kedagi ei jäeta maha, kõiki inimesi aidatakse. /…/ On meil sotsiaaltöötajad, kes aitavad inimesi. /…/ Õigusriik tähendab seda, et meil on asjaõigusseadus, mis ütleb, et omand läheb üle siis, kui kinnistusraamatusse on kanded tehtud. Meil on õigusriik ka selles osas, et kui kellegi otsused on tehtud valesti, siis neid saab ka kaevata. Ja selles kaasuses, nii nagu ma näen, see on tegelikult vaieldud kõikides kohtuastmetes läbi. Seal on jõustunud kohtuotsus. /…/ riigi õigusabi on ka olemas, mis aitab inimesi, kellel ei ole endal raha advokaati palgata. See on täitsa toimiv süsteem. Teine, jah, ongi, ma ei tea, mis te soovite minult siin nagu välja pressida. /…/ Peaminister isiklikult ei tegele inimestele eraldi kodude otsimisega. Selle jaoks ongi meil jagatud ju erinevad valdkonnad nii, et eksperdid tegelevad erinevate valdkondadega.”
EKRE saadikud üritasid peaministrile murekohti selgitada, kuid tulutult.
Helle-Moonika Helme:”Ütlesite, et neil oli seal mingil hetkel võimalus see turuhinnaga välja osta. Aga saate isegi aru, et tavalisel inimesel ei ole seda raha, et ennast meie ülikallis õigussüsteemis kaitsta, samuti ei ole neil vahendeid, et turuhinnaga midagi välja osta.”
Peeter Ernits: “Mis jutt see on, et jah, ma loodan ka, et meil on õigusriik?! Te olete peaminister. Aga kui selles õigusriigis on mingid ametnikud, mingid inimesed, kellel on ka oma nimi, aastaid oma riigi kodanike lollitanud, ajanud mingit häma, tegelenud millegi muuga, siis kas ongi niimoodi, et selles õigusriigis on ainukene see, et viime need vaesed lollitatud inimesed kusagile sooja nurka ja see paik, kus nad on olnud ja millega nad on seostanud oma tuleviku – sealt tuleb nad minema kupatada? Kas nii ongi õigusriigis, austatud valitseja?”
Urmas Reitelmann: “Piirivalve pension on niivõrd armetu, et selle eest ei saa mitte keegi, kes seda pensioni teenib, Eesti kohtusüsteemis õigust ega õiglust. Ei ole võimalik esitada mingisugustki hagi, ei ole võimalik palgata endale advokaati. Te teate seda väga hästi. Te räägite, et teil on hirmus kahju, juhtus fataalne jada kõikvõimalikke otsuseid, ja kui teie oleksite või teie eelkäijad, keegi oleksite teadnud, ei oleks seda õnnetut olukorda tekkinud. Nüüd te viitate, et Siseministeerium on pöördunud Tallinna linna poole. Tallinna linnal ei ole nende inimeste ees mitte mingisuguseid kohustusi peale selle, et nad on Tallinna elanikud. Riik on nendele inimestele võlgu. Riik on neid petnud, alt vedanud. Need inimesed ohverdasid oma karjääri ja võimalik, et tol hetkel, kui nad tegid selle otsuse teenida Eesti riiki, nad riskisid ka oma eluga.”
Martin Helme: “Minu teada seda tehingut ei ole veel sõlmitud. Ja kuni tehingut ei ole sõlmitud, saab müügitehingu alati takistada. Minu teada kannab lausa sellist toredat nime nagu Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Andke korraldus! Lõpetage müük ära! Alustame protsessi otsast. Või on vaja ikkagi see parseldamistehing lõpuni viia? Või teil ei ole nii kindlaid käsi, et ei käi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist üle?
Mina küll tean, mis valesti on läinud. Mis nali see on, et keegi ei tea, kuidas asi halvasti läks? Räägivad nagu vanad roomlased, kes ütlesid: cui bono – kes kasu saab. Tallinna kesklinnas mereäärne krunt, kõige magusam kinnisvara Eesti Vabariigis üldse, müüakse maha hinnaga 80 eurot ruutmeeter. 80 eurot ruutmeeter! Tallinnas ei saa korteritki alla 2000 euro ruutmeetri eest. Ja siis tullakse meile siin rääkima, kuidas riik ei saa midagi teha. Jumal hoidku, see on riigivara! See on kogu aeg olnud riigivara, see on algusest saadik olnud riigivara. Riik, kuna see oli riigivara, pani sinna sisejulgeolekut taganud inimesed, tegi neile elukohad ja andis lubaduse ka neid erastada saada.
Aga siis tekkis meil Eesti Vabariigis selline eraldi suveräänne nähtus nagu Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, millega ma muide valitsuses olles hirmsasti maadlesin, aga kuna ta ei allunud mulle, vaid allus teisele ministrile, jäid käed natuke lühikeseks. Aga Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, tuleb välja, on meil suurem ja tähtsam ja võimsam kui Vabariigi Valitsus või ükskõik missugused Eesti seadused. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts lihtsalt erastab selle ära, hoolimata kõikidest varasematest kokkulepetest, lubadustest, soovidest. Mis see siia puutub, et Tallinna linn ei teinud mingit planeeringut? See ei puutu üldse asjasse. See kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ehk Eesti riigile, otseselt, allub valitsusele. Tegelikult Riigi Kinnisvara Aktsiaselts allub ikkagi läbi oma nõukogu valitsusele.
Ja nüüd mõned toredad kuupäevad. 12. oktoobril tuleb meediasse sellest lugu. 19. oktoobril sel aastal meie teeme arupärimise ja kolm päeva hiljem pannakse kiiresti notari juures tempel alla. Kolm päeva hiljem pannakse tempel alla! Kui me arupärimise tegime, siis oli veel müük lõpetamata, aga kähku-kähku, et siis saaks juba öelda, et ups, oleme fakti ees. See on lihtsalt nii tüüpiline näide sellest, kuidas Eestis ei ole õigusriiki. Ma lihtsalt iga kord, ma ei tea, kas nutta või naerda, irooniline muie tuleb näole, kui meil Kaja Kallas räägib Eestist kui õigusriigist. No ei ole õigusriiki!
Eesti õigusriik töötab ainult Reformierakonna teenistuses. See on ju meile kõigile selgeks saanud. Liina Kersna kulutab ära kiirhanke peale kindla käega 7 miljonit eurot, et osta teste. Õigusriik ütleb, et kõik on korras. Peaminister kindla käega laseb meil lahti seitse ministrit ja valitseb poolteist kuud üksinda. Keegi ei näe mingisugust, ühtegi rikkumist, mitte kuskil, mitte midagi. Peaminister kindla käega paneb meil koroonaajal oma režiimi kehtestamiseks põhiseaduse üldse riiulisse. Ütleb, et nüüd on nii, sundvaktsineerimine ja vallandamised ja maskid ja ma ei tea, mis kõik veel, politseikoerad saadetakse peale kohvikutele ja jõusaalidele, kindla käega. Aga ühte kuradi kinnisvara müügitehingut – ei‑ei‑ei, sellega meie ei tegele, peaminister ei tegele seebiostmisega hädas olevatele kodanikele. Aga ei ole küsimus seebi ostmises. Küsimus on selles, et see haiseb korruptsiooni järgi nii kaugele, et iga viimane kui inimene, välja arvatud Stenbocki majas, saab aru, et see haiseb korruptsiooni järgi.
Parseldatakse maha Eesti Vabariigiga üks kõige magusamaid kinnisvaraobjekte naeruväärse raha eest, lastes üle kõik need inimesed, kellele riik on andnud lubaduse, et nad saavad seal erastada endale kodu. Ja enne seda on neid inimesi veel solgutatud, sest nagu ilusti räägitakse, see lugu on habemega, see on 20 aasta pikkuse habemega lugu. Neid inimesi on kõigepealt 20 aastat solgutatud ja siis ikkagi visatakse tänavale, kindla käega. Ei noh, mis siin ikka. Sellele on lahendus. Kevadel tuleb valida teised inimesed.”