22.11.2022
Ravikindlustus ja Ukraina lipp.
Peaminister Kaja Kallase juttudest tuleb alati välja midagi kummalist, alates Bangladesti maskiuuringutest kuni elektrimolekulideni ning erandiks polnud ka kolmapäevane “Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel”, kus valitsusjuht väitis, et keegi olevat justkui suure osa Eestisse tahtnud ukrainlastest solidaarsuse korras endale võtnud.
Nimelt väitis Kaja Kallas oma ettekandes: “Iga järgneva kriisi lahendused ehitame eelneva kriisi õppetundidele. Euroopa Liidu tervisekriisis karastunud kriisimehhanism on aidanud kõikvõimalike abivajadustega nii Ukrainat kui ka liikmesriike. Ajutise kaitse esmakordne käivitamine võimaldas ühtset ja solidaarset vastust enneolematule sõjapõgenikevoole. Ja kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastupanuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus.”
Kaja Kallas peab ilmselt silmas seda, et Eestis oleks alles kõik 115 000 siiasaabunut, aga “õnneks” lubasid teised neil siit edasi reisida. See on rumal jutt, ukrainlastel on 2017. aastast Euroopa Liidus viisavabadus nagunii olemas, EL-i otsus anda Ukraina põgenikele võimalus taotleda ajutist kaitset annab vaid võimaluse kusagil seaduslikult kinnistuda. Lisaks ei hooli põgenikud sõja eest põgenedes sellest, kas neil on kusagil võimalik ajutist kaitset saada või mitte, paljud neist sihivad rikkamat Lääne-Euroopat ja suurem osa Eestit läbivast migranditransiidist tuleb üle idapiiri ehk Eesti ongi rändeteel.
100 000 ukrainlast on siin nagunii kohal, sest ametlikult on siin 62 656 ukraina põgenikku, kuid kuna Eesti lõunapiiri ei kontrollita ja sissepääs on igati vaba, siis on tõenäoline, et siin juba ongi sada tuhat põgenikku pluss Vene mobilisatsiooni eest põgenenud venelased.
ERR kirjutas 17. novembril: “Ametlike andmete kohaselt on Venemaa kallaletungi algusest alates Ukrainast Eestisse saabunud rohkem kui 115 000 sõjapõgenikku, kellest üle poole on jäänud Eestisse.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel põhineva sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on neljapäeva (17. novembri) seisuga Eestisse saabunud 115 367 Ukraina sõjapõgenikku, Eestit kasutas transiidina ja sõitis siit edasi 52 711 inimest (45,7 protsenti), Eestisse on aga jäänud 62 656 ukrainlast.
Kommenteerides siseminister Lauri Läänemetsa kolmapäeval “Terevisioonis” öeldut, et Eestis on umbes 40 000 Ukraina põgenikku, rõhutas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar, et mitte kõik Eestisse saabunud inimesed ei ole ennast siin registreerinud ega taotlenud Eestil ajutist kaitset.
“Erinevus tuleb sellest, et Ukraina inimestel on võimalik kasutada mitut erinevat seadusliku Eestis viibimise alust. Ajutise kaitse (AJK) taotlejaid ja saajaid on alla 40 000 inimese. Kokku 62 000 (sh ka juba mainitud 40 000 AJK saanud inimest) inimest on enda sõnul plaaninud Eestisse jääda. 62 000 seas on ka kõik need Ukraina inimesed, kes on sõja eest põgenenud, kuid ei ole ajutist kaitset taotlenud,” selgitas Kommusaar.
Uued Uudised