03.12.2022
Meeleavaldus Jaapanis Hiina saatkonna ees Pekingi repressiivse koroonapoliitika vastu.
Hiinas käivat praegu möll ja trall. Inimesed protesteerivad koroonapiirangute vastu. Noogutan tunnustavalt ja avaldan õilsatele vabadusvõitlejatele südame põhjast toetust. Miks? Sest mul on see õigus olemas. Olen kriisanud Eestis. Eriti kriiskasin apartheidiajal. Minu kriisked on jätkuvad ja püsivad. Nad ei vaibu. Alates apartheidist ei ole ma saanud enam kehaliselt klassiruumi ees seista, sest mu kere on võigas ja räpane. Mul puudub QR-kood ja olen nakkusohtlik. Nahaalune kiip puudub mul ka. Noorte rohelakkade jaoks on säherdune kiip kuul (ehk lahe, kihvt ja mõnna). Ka minu jaoks on nahaalune kiip kuul (ehk kuu peal olev asi, s.t. kapitaalselt ära pööranud värk).
Kui ma osalesin Tartus meeleavaldusel, siis teatasin teistele osalejatele, et ma ei protesteeri eksperimentaalravi vastu. Ma ei protesteeri ka palju karmima eksperimentaalravi vastu, kui seda on koroonavaktsiinid, mis pole tegelikult vaktsiinid, sest vaktsiini tarvitanud inimene ei haigestu haigusesse, mille vastu ta on vaktsineeritud, ega levita seda haigust edasi teistele. Üksikud (!) läbimurded on lubatud, sest vaktsiinimeister pole Jumal. Ta ei suuda olla täiuslik. Kui aga vaktsiini tarvitanud levitavad, haigestuvad ja surevad ning teevad neid asju massiliselt (!), siis ei tohi seda vedelikku kutsuda vaktsiiniks. Miks? Sest me ei kutsu karikakraid sõnajalgadeks ega sõnajalgu kaelkirjakuteks. Ilma definitsioonideta oleks mu mõtisklus ainult must muster valgel. Kui sedagi, sest must, valge ja muster tähendavad rohelakkade maailmas mida täpsemalt?
Tartu meeleavaldusel marssisin koos teistega, sest protesteerisin sundravi (ma ei loe end doktor Mengele andunud austajaks) ja apartheidi vastu. Panin tähele, et paljud möödakäijad vaatasid meid nagu loomi. Eriti vastikud olid pilgud, mida heitsid meile maskide tagant vedelikubussi kõrval seisvad süstijad. Neis pilkudes oli üleolevust, kõiketeadmist, pestud aju, hirmu, õudu, aga ka viha. Viha taguda surnuks kärnas ja pulstunud tõbras, kes söandab oma lehkavat koonu paotada ning puhtaid ja väärikaid süstituid oma viiruseküllase lebraga nakatada ja tappa. Võikad olid ka mitmed Tartu inimesed, kes olid sättinud end nimme meeleavaldusest mööduma, et räpaseid elajaid lähemalt kaeda. Nende tartlaste näod on mul meeles.
Mul on Piiblis olemas lemmikfraas. Originaalis: ἐκ γὰρ τοῦ καρποῦ τὸ δένδρον γινώσκεται (https://www.biblestudytools.com/sblg/matthew/12-33.html vaadatud 03.12.2022). Tõlkes: sest puud tuntakse tema viljast (Mt 12:33).
Viljad ehk teod näitavad tõtt. Mõttekild „erinevus rikastab“ ei ole vili. Isegi õie mõõtu ei anna see totrus välja. Tegemist on odava plastmassist lillega, mille kroonlehed saastavad inimloomuse ookeane. „Erinevus rikastab“ rahvas tahab ju ühtset halli massi, kes teeb mää ja süsti. Mina usun päriselt, et erinevus rikastab, kuigi rõhutan alati, et selline rikkamaks saamine peab olema põlisrahvusele rangelt vabatahtlik. Olen seega rikastunud niipaljukest, kui mu kärbatand aju siin Issanda hullumajas vähegi lubab.
Euroopa keeled leelotavad dirigent Donatuse (https://www.thelatinlibrary.com/don.html vaadatud 03.12.2022) võimsa taktisaua all. Me oleme kõik samas süsteemis. Sinna suuremal või vähemal määral vägistatud. Seega oli minu jaoks tore mõte üritada ilma dirigendihärrata kuidagi laulujoru üles võtta.
Asusin õppima hiina keelt. Tegin ära Euroopa Liidu A2-taseme eksami. Olen õppinud B1-taseme kursusel. Soojendasin vanu teadmisi üles ka Eestis (kus hiina keele õpe on mõnusal naljategemise tasandil) ning krabasin krabisevat neomarksistide kukrust (https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/auhind-parimad-noored-ilukirjanduse-tolkijad-aastal-2021/ vaadatud 03.12.2022), sest ma ei usu, et venelaste tatar, mille eest on juba makstud, tuleb hävitada. Ei, vaenlase asjad tuleb endale võtta. Olgu see vaenlane kohalik sallivusideoloog või tatrakaupmees Vene Föderatsioonist. Vahet pole. Vaenlase man tuleb ikka toimetada: https://ypsilon.postimees.ee/7653897/odav-oudusjutt-piret-kivi-sdpv (vaadatud 03.12.2022).
Hiina mõistmiseks soovitan teha nimekirja sajast – piisab ka viiekümnest – suuremast Hiina linnast. Siis tehke linnuke nende linnade kõrvale, mille olemasolust olete kuulnud. Teine linnuke nende linnade kõrva, mille kohta oskate ka midagi pobiseda. Võin tulemuse ette öelda. Saate seisma silmitsi meeletu hulga linnadega, kus elab miljoneid inimesi ja mille kohta ei suuda te öelda absoluutselt mitte midagi. Veelgi enam, mille nime näete te esmakordselt.
Suhtun ettevaatlikult sõnadesse ja väljenditesse, mida minu lapsepõlves ei olnud. Küsin alati: „Miks nad nüüd on? Kust nad on tulnud? Kas neid on vaja?“ Üks selline väljend on „etniline teab kes“, nt „etniline eestlane“. Minu jaoks kõlab see väljend nagu „märg vesi“. Mul ei olnud Nõukogude Liidu sisepassis kirjas „etniline eestlane“. Seal oli kirjas „eestlane“.
Eeldan, et „etniline eestlane“ on „headuse jõudude“ leerist imporditud ja säilitusainetest pungil valmisprodukt. Otsetõlge.
Eriti pentsik on see otsetõlge hiinlaste man. Nimelt kasutatakse hanidest rääkides ka sõnu „etnilised hiinlased“. Hiinlased ise nõnda ei mõtle. Kui taotlete Hiina Rahvavabariigi kodakondsust, siis tekib küsimus teie rahvuse kohta. Hiina Rahvavabariik aktsepteerib oma passis ainult suuri rahvuseid. Kui Hiina Rahvavabariigi kodakondsuse saab venelane, siis tema passi kirjutatakse, et ta on venelane. Kui Hiina Rahvavabariigi kodakondsuse saan mina (ehk eestlane), siis pannakse minu puhul kirja, et ma olen han. Ehk lääneideoloogide keeles „etniline hiinlane“. Hiinlased arvavad – ja õigustatult –, et nad suudavad väikesed rahvused ruttu assimileerida. Seega ongi eestlastest Hiina Rahvavabariigi kodanikud „etnilised hiinlased“.
Ma ei tea täpselt, kuidas Hiina Rahvavabariigi kodakondsust saab, sest ausalt öeldes, ma ei soovi seda. Eeldan aga, et keelenõuded on pigem leebed või isegi olematud, sest nad lähevad peale massi ja avaliku ruumiga ning suudavad keelenõudeid niikuinii täita. Mida pean tegema, et enam mitte olla uhuu-inimene ja räpane loom? Pean hakkama Hiina Rahvavabariigi kodanikuks ja etniliseks hiinlaseks. Siis säilitan oma vaated, aga muutun kohe õilsaks vabadusvõitlejaks.
Hiina on väga suur maa. Seal suudetakse vabadusvõitlejate vastu saata tanke. Meie ei suuda tanke saata isegi venelaste vastu. Oleme liiga tillukesed. Pisike Hiina küla. Meil tiritakse vabadusvõitlejaid politseibussidesse ning kistakse neilt seljast rõivad. Politseinik tõmbab kätte kummikinda. Meil on verekoerad ja eriüksused, v.a. muidugi siis, kui koroonastatistika on hullem, aga meeleavaldus toimub Ukraina toetuseks. Kuidas seda kõike kommenteerida? Ei kommenteeri. Tahan oma eneseväärikust tagasi. Tahan olla vabadusvõitleja.
Inimesed, kes ei toetanud eestlaste võitlust koroonaapartheidi vastu, olgu Hiina puhul kuss!
Inimesed, keda ei häirinud Austraalia koonduslaagrid, olgu Hiina puhul kuss!
Inimesed, kes lehvitasid uhkusega oma QR-koodi ning võtsid restoranides laua taha platsi nagu mehed ennemuiste, olgu Hiina puhul kuss!
Inimesed, kes käisid üritustel (või isegi organiseerisid neid!), kuhu „kõik olid oodatud, kontrollime nakkusohutuse tõendit“, olgu Hiina puhul kuss!
Inimesed, kes paigaldasid endale sotsiaalmeedias voorusevöö „Usun teadust, olen vaktsineeritud“, olgu Hiina puhul kuss!
Räpase hingega tõprakari olete teie! Minge nurka ja langetage pilk! Hiina vägivalda asun kiruma mina. Teie olete selle õiguse minetanud.
Kaevan oma meilide hunnikus ja avaldan kakskeelse kutse, mis saadeti ka mulle. Otse loomulikult ei saanud ma osaleda, sest tõvõkimmüse tõõndiga oli, on ja saab olema probleeme.
Tereq!
TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ
JUTUTARÕ tulõ kolmapäävä, 03. märdikuud 2021 kell 17 Jakobi 2–103, Tarton.
Jututarõ külälises om timahavvadsõ Kangro Bernardi kirändüspreemiä saanu KOORTI ERKKI.
Juttu tulõ keskaolitsõst Võromaast ja Tarto piiskopkunnast ni näide inemiisist kiränigu pilgu läbi. Märgotõdas ka keskaolitsi sündmüisi tähendüse üle parhillatsõlõ julgõolõkilõ mi piirkunnan.
Huvilisõq ommaq oodõduq!
NB! Sündmüsele päses õnnõ COVID-i tõvõkimmüse tõõndi ettenäütämisega!
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse
JUTUTARE on kolmapäeval, 03. novembril 2021 kell 17 Jakobi 2–103, Tartus.
Jututare külaliseks on tänavuse Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat ERKKI KOORT.
Juttu tuleb keskaegsest Võrumaast ja Tartu Piiskopkonnast ning nende inimeste lugudest kirjaniku pilgu läbi. Samuti keskaegsete sündmuste tähendusest tänasele julgeolekupildile meie regioonis.
Huvilised on oodatud!
NB! Sündmusele pääseb ainult COVID immuniseerimise tõendi ettenäitamisel!
Maha Hiina kommunistlik partei! Maha Xi Jinping! Maha apartheid! Elagu vabadus!
Rehabiliteerige Wuhani nahkhiir!
Piret Kivi
Hiinas: Tulevane etniline hiinlane ja üllas vabadusvõitleja.
Headuse jõudude leeris: Nakkusohtlik uhuu-fašist ja napi haridusega nõdrameelne hull.
Barrikaadidel Qingi dünastia hümni saatel: https://www.youtube.com/watch?v=bq5VCU5gYNs (vaadatud 03.12.2022)
03.12.2022 Anno Domini