05.12.2022
Praegugi ehitatakse asumeid, kus kõik on olemas, ainult töökohad on üldjuhul kaugemal. Pilt on illustratiivne.
Rohepööre piirab inimeste tavaelu igati, jõukusest ei räägita isegi mitte valimiste eel (pigem pakutakse üksteist üle kompensatsioonide osas) ning nüüd minnakse juba ka inimestele sunnismaisuse tekitamisele, sest löögi all on eraautode kasutamine.
Eestis on kahekümne aastaga kahanenud ühistranspordi, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv 120 000 inimese võrra ja kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv, mis kõik pärsib kokkuvõttes rohepööret, kirjutab BNS.
“Kui Euroopa Liidu rohepööre seab eesmärgiks keskkonnajalajälje vähendamise, siis viimaste aastakümnete trendid inimeste liikuvuses on Eestis olnud pigem vastupidise suunaga,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. “Kuivõrd Eesti on lühikese ajaga tõusnud Euroopa Liidu riikide seas üheks kõige autokesksemaks riigiks, saab rohepöörde tegemine transpordisektoris meile tõsiseks väljakutseks.”
Liikuvuse tulevikustsenaariumide järgi on ühistranspordi kasutamise osakaal töölkäimisel Eestis järjepidevalt kahanenud ja jõudis 2020. aastal 18,4 protsendi tasemele. Ühistranspordi, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikunute arv viimase 20 aasta jooksul vähenenud 120 000 inimese võrra. Sama perioodi jooksul on registrisse kantud sõiduautode arv aga kahekordistunud.
“Rohepöörde raames on autostumise trendist raske mööda vaadata, sest transpordisektori heide moodustas 2021. aastal 18,9 protsenti kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest,” rääkis Varblane.
Lõviosa sellest ehk üle 95 protsendi läheb tema kinnitusel maanteetranspordi arvele. Transpordisektoriga seotud kasvuhoonegaaside hulk on viimase 20 aasta jooksul uuringute järgi märkimisväärselt kasvanud: 1934 kilotonnilt CO2 ekvivalendilt on jõutud 2454 kilotonnini.
Seega pole midagi imestada selle üle, et Kaja Kallase valitsus lõpetas juba neljarealisete teede väljaehitamise ning ühe lähemale jõuab rohepöörde-reaalsus, et inimesed kinnistatakse sunnismaiseks, kuna reisimiseks puuduvad võimalused või on need oluliselt ahenenud. Minevikuks jääb ka aeg, mil Eestis räägiti transiidituludest – ilmselt teevad neile lõpu nii Venemaa isoleerimine kui ka kliimavõitlusest tekitatud piirangud.
Tallinna kiire areng ning laienemine näitab samas, et jalgratastega ja jalgsi tööl ja ostlemas käia lihtsalt ei saa ja ka ühistransport on pealinnas suhteliselt takerduv. Eestis hakkavad üha rohkem kokku põrkama kaasaegne areng ja rohepöördepiirangud.
Uued Uudised