12.12.2022
Rahandusminister Annely Akkermann.
Kui Kaja Kallas kelkis siin sellega, et ta oli üks vedureid, kes tiris Vene nafta hinnalage allapoole, siis tegelikult tekitas Eesti selles küsimuses paraja segaduse.
Wall Street Journal tegi ülevaate Vene naftale hinnalae kehtestamisest, kust muu hulgas selgub, et Eesti rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond) andis telefonivestlusel USA esindajaga heakskiidu 65-dollarilisele hinnalaele barrelilt, kuid seejärel selgus, et Eesti positsioon on siiski teistsugune. Akkermanni sõnul oli tegemist ministrivahetusest tingitud tööõnnetusega.
WSJ kirjutas, et kui Brüsselis 23. novembril Vene naftale hinnalae kehtestamise üle kõnelusi alustati, teatasid Poola ja Balti riigid, et Euroopa Komisjoni plaan seada lagi 65 ja 70 dollari vahele on kõrgem kui Vene nafta turuhind ja seega liiga kõrge.
Väljaanne märkis, et samal päeval helistas USA rahandusministeeriumi esindaja Eesti rahandusministrile ning viimane oli 65-dollarilise hinnalaega nõus.
Siis aga selgus, et tema ministeerium hinnalaega ei tegelenud ning Eesti ametnikud tegid kiiresti Washingtonile selgeks, et Eesti seda siiski ei toeta.
Akkermann, kellest sai rahandusminister 19. oktoobril, kuna senine minister Keit Pentus-Rosimannus soovis siirduda Euroopa kontrollikotta, kinnitas ERR-ile, et niisugune lugu leidis tõepoolest aset.
“Tegemist oli tööõnnetusega, sest olin äsja ametisse astunud ja Keit Pentus-Rosimannus oli saanud Eesti positsiooni kohta neis läbirääkimistes briifi, aga mina ei olnud seda saanud. Minu välissuhete nõunik, kes telefonikõnet vahendas, ei teadnud, et mind peaks briifima. See briif kukkus kahe ministri vahetuse vahel maha, tegu oli puhtal kujul tööõnnetusega,” tõdes ta.
Vene naftale kehtestatud hinnalagi tähendab, et alates 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad.
Kokkuleppe kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige ja vajadusel määrata uus tase. Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
Allikas: ERR