12.12.2022
Karl Olaf Rääk.
Ühe määruse muutmise eelnõu on inimeste hulgas omajagu meelepaha tekitanud. Kõnealuse dokumendi pealkiri on “Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine” [1] ja vastu loodetakse see võtta vähem kui kuu pärast.
Tavakeelde tõlgituna räägitakse olukorrast, kui lapsevanem keelab oma lapse süstimise preparaadiga, mida peab lapse tervisele mittevajalikuks või ohtlikuks. Sealjuures kasutab lapsevanem enda kaalutlusõigust, kasutades kättesaadavat informatsiooni ning elukogemust. On arukas eeldada, et mõlemas valdkonnas on lapsevanem pädevam kui tema alaealine järeltulija.
Lapsevanemates ärevust tekitav tekstilõik on järgmine:
„(5) Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist ning küsib temalt õpilase immuniseerimiseks nõusolekut. Seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut või keeldumist säilitatakse koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Seadusliku esindaja keeldumise korral võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda immuniseerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest. /../”
Lapsed ei tohi osta alkoholi, tubakatooteid, energiajooke. Nad ei tohi ravimeid ega kangeid kemikaale puutuda, vaadata täiskasvanutele mõeldud filme ega etendusi, sest need võivad kahjustada laste füüsilist ning vaimset tervist. Nüüd aga tahetakse sotsiaalministri määrusega anda lapsele otsustusõigus endasse eksperimentaalse geeniteraapia preparaadi süstimise osas. Tegemist on ainetega, mille pikaajalise mõju uuringud alles algavad. Mida noorem on vaktsineeritav inimene, seda tõsisemalt tuleb pikaajalisi riske võtta. Tõsised tervisehäired, nagu vähkkasvajad, viljatus, neuroloogilised haigused võivad avalduda alles kümnete aastate pärast, kui on juba hilja midagi parandada. Preparaadi puhul, mis muudab teadmata viisil inimese DNA-d [10], tuleb selliseid ohte väga tõsiselt võtta.
Tekib kaks küsimust:
1. Mille alusel hindab kooliõde õpilase kaalutlusvõimet?
2. Kas võimalik kasu vaktsineerimisest on suurem kui negatiivsed tagajärjed?
Kuna puudub info selle kohta, et eksisteeriks ametlik juhend laste kaalutlusvõime hindamiseks [4], siis võime oletada, et antud hindamine toimub avalike andmete alusel. Nende andmete allikaks on vaktsiinide infolehed, kasutusjuhendid, Terviseameti, Ravimiameti, Haridusministeeriumi jm. ametiasutuste veebilehtedel leiduv informatsioon.
Kui me hakkame aga uurima, millist infot need allikad sisaldavad, läheb asi segaseks.
Alustame faktidest. Kas koroonavaktsiinid kaitsevad viirusse nakatumise, haigestumise ja nakkuse edasikandmise eest? Praeguseks kogunenud teadmiste alusel on vastuseks kindel EI. Juba kaks aastat on vaktsiine süstitud kinnitusega, et need kaitsevad inimesi nakatumise eest ja tekitavad nn. karjaimmuunsuse. Need väited ei ole paraku kinnitust leidnud. Osaline muutus on toimunud isegi ametlikus retoorikas. Osaline seetõttu, et praegu on ametlikult käibel erinevad versioonid.
Näiteks Haridusministeeriumi portaalis, eraldi vaktsineerimise lehel on kirjas:
“Vaktsineerimine on parim viis COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks ning iseenda ja oma kaaslaste kaitsmiseks“. Kumbki väide ei vasta tõele. Aga ometi on see kirjas ja suure tõenäosusega nii kooliõed kui õpilased usuvad seda.
Samamoodi kinnitavad ravimite infolehed oma pealkirjades, et vaktsiinid on mõeldud viiruse leviku tõkestamiseks. On teada, et see väide ei pea paika.
Veidi tõepärasemad andmed on toodud vaktsineerimise ametlikul infolehel [6], kus kirjutatakse nõnda: “Vaktsiinid kaitsevad hästi raske haigestumise eest. Vaktsineerimise peamine eesmärk on ära hoida raskekujulise haiguse kujunemist“. Nagu näeme, siin ei reklaamita viiruse leviku piiramist ega kaaslaste kaitsmist.
Siit järgmine küsimus: kui suur on koolilaste raske haigestumise tõenäosus? Suurbritannia uuringud [7] on näidanud, et noorte risk raskelt haigestuda on umbes üks viiekümne tuhande kohta. Oht koroonahaigusse surra on noorte puhul üks viiesaja tuhande kohta. Kusjuures sellistel juhtudel on tegemist olnud raskete kaasuvate haigustega. Kui raske haigestumise tõenäosus on niigi nulli lähedane, siis mis kasu on selle vähendamisest? Eelnevat arvesse võttes võime kinnitada: noorte jaoks puudub koroonavaktsiinil positiivne mõju..
Siit jõuame järgmise küsimuseni. Kui suur on noorte puhul vaktsiini kahjulike kõrvaltoimete risk? Veel selle aasta alguses välja antud vaktsiini infolehtedel [2] näeme avaldust, et vaktsiini kõrvaltoimeid alla 18 aasta vanustel inimestel ei ole uuritud. Kuna neid tundmatu toimega vaktsiine on juba kaks aastat manustatud, siis on välja koorunud ka mõned häirivad suundumused. Üks tuntumaid on müokardiit ehk südamelihase põletik. Uuringud näitavad, et selle esinemise sagedus peale vaktsineerimist on 1,5 kuni 6 korda kõrgem kui peale haigusse nakatumist. Eriti ohtlik on teine vaktsiinidoos [9].
Isegi täiskasvanul on ametlike pooltõdede ja valede hulgast tõese info leidmine raske. Seda kummalisem on eeldada, et alaealine suudab teha aruka ja kaalutletud otsuse. Siit tuleneb oht, et laps võib ühiskondlikule survele alludes langetada pöördumatult vale otsuse. Kõige ebaõiglasem on antud loo juures see, et isegi kui laps laseb ennast mõjutada ja süsti ära teha, siis võimalike hilisemate terviseprobleemidega peavad tegelema tema vanemad. Vanematel pole sõnaõigust, on ainult vastutus.
Kui erinevad infoallikad kõrvuti panna, milline on see lõplik tõde, millest tuleks lapse kaalutlusvõimet hinnates lähtuda? On see loosungitest ammutatud väärteave või reaalne arusaam võimalikest kasudest ja kahjudest?
Eeltoodut arvestades on kooliõpilastele enda koroonavaktsiiniga süstimise osas vanemate tahtest sõltumatu otsustusõiguse andmine lubamatu.
Miks on artikli pealkirjas mainitud ametnike lohakust? Sest muu kui lohakusega ei saa seletada olukorda, kus ametlikes allikates esitatakse aegunud, tõele mittevastavat teavet. Veel hullem, kui valeinfo alusel hakatakse inimeste elu korraldama.
Reklaamiseadus ei luba teha eksitavat reklaami [11]. Näiteks hambapastat ei tohi tõele mittevastavate lubadustega müüa. Võrrelgem nüüd, kumb võib kasvavale organismile ohtlikum olla: hambapasta või tundmatu mõjuga geenipreparaat [10].
Karl Olaf Rääk
Viited:
[1] Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/118b09e7-5dc7-4d11-970a-a1e88140d4ae#NPhTECrS
[2] AstraZeneca koroonavaktsiini ravimi omaduste kokkuvõte ja infoleht eesti keeles (Ravimiamet, 01.02.2022)
https://www.ravimiamet.ee/uudised/astrazeneca-koroonavaktsiini-ravimi-omaduste-kokkuvote-ja-infoleht-eesti-keeles
[3] FACT SHEET FOR RECIPIENTS AND CAREGIVERS ABOUT THE PFIZER-BIONTECH COVID-19 VACCINE
https://www.fda.gov/media/153717/download
[4] Kui me teeme valitsuse eelnõude infosüsteemis otsingu sõna “kaalutlusvõime” järgi, saame 6 tulemust. Üks käsitleb raseduse katkestamist ning steriliseerimist, viis tükki psühhiaatrilise abi andmist. Mitte ühtegi dokumenti selle kohta, kuidas õpilaste kaalutlusvõimet hinnata.
[5] Haridusministeeriumi koduleht — vaktsineerimine (loetud 11.12.2022)
https://www.hm.ee/vaktsineerimine
[6] COVID-19 vaktsineerimine Eestis – ametlik info – Kõhkled vaktsineerimises?
https://vaktsineeri.ee/covid-19/miks-vaktsineerida/
[7] Covid-19: Risks of severe illness in children shown to be very low, Londons Global University (09.06.2022)
https://www.ucl.ac.uk/news/2021/jul/covid-19-risks-severe-illness-children-shown-be-very-low
[8] Should children be vaccinated against COVID-19?
https://adc.bmj.com/content/107/3/e1.4.long
[9] SARS-CoV-2 mRNA Vaccination-Associated Myocarditis in Children Ages 12-17: A Stratified National Database Analysis
https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.08.30.21262866v1
[10] Intracellular Reverse Transcription of Pfizer BioNTech COVID-19 mRNA Vaccine BNT162b2 In Vitro in Human Liver Cell Line
https://www.mdpi.com/1467-3045/44/3/73/htm
[11] Reklaamiseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/RekS