12.12.2022
Raudne reegel iga eestlase jaoks.
Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel. Seaduse poolt hääletasid ka EKRE saadikud. 62 saadikut olid seaduse vastuvõtmise poolt, keskerakondlased olid vastu.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul on positiivne see, et seadusega on fikseeritud, et Eesti lähebki eestikeelsele haridusele üle. Samas ei pea ta tähtaegu realistlikuks.
“Ma arvan, et me saame enda selja taha jätta ühe väga pika ja küllalt terava vaidluse Eestis ja siitmaalt edasi nüüd on küsimus selles, kuidas teda ellu hakatakse viima. Ma ei näe ühtegi poliitilist jõudu ega tellimust, et seda tagasi hakata pöörama,” ütles ta.
Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.
Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.
Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.