15.12.2022
Euroopa Liit teeb “heategusid” juba laenurahadega. Pilt on illustratiivne.
Kui EKRE saavutas valitsuses olles loobumise laenueitamise poliitikast, siis räägiti, kuidas rahvuskonservatiivid tahtvat Eesti võlaorjusesse viia – aga need olid otselaenud laenuandjalt Eesti riigile. Kaja Kallase valitsus aga on ennast sidunud rea globaalsete laenudega, kus me peame tasuma ühislaenu või olema laenutagajad.
Juba pandeemia taasterahastu oli EL-i ühislaen, millega Brüssel seob liikmesriigid kokku ühise tagasimaksmisega, olles ise küll vahendaja, aga samas ka kokkuköitja, mis liikmesriikidele tähendab kohustust nõustuda Brüsseli nõudmistega, mis on puhtalt ideoloogilised.
Taasterahastu kohta käib selgitus: “Selleks et ELil oleksid vajalikud vahendid COVID-19 pandeemia tekitatud väljakutsetega tegelemiseks, antakse Euroopa Komisjonile volitused laenata kapitaliturgudelt liidu nimel kuni 750 miljardi euro ulatuses (2018. aasta hindades) rahalisi vahendeid. Kõik liikmesriigid ratifitseerisid omavahendite otsuse 31. maiks 2021, andes sellega komisjonile õiguse raha laenata.”
EL laenas kapitaliturgudelt kõigi nimel, ta otsustab ülbelt, kes on seda raha väärt ja kes mitte, aga laenu tagasimaksjad on siiski liikmesriigid.
Nüüd võtab Eesti endale võlakohustuse Ukraina osas. Seda riiki on vaja küll hädasti abistada, aga mis saab siis, kui sõja tulemuseks on riigi täielik maksejõuetus? Eesti võtab kohustuse Ukraina võlad kinni maksta.
BNS kirjutab: Euroopa Parlamendi täiskogu kolmapäevase otsusega saab Ukraina 18 miljardit eurot laenu, mida aitab teiste Euroopa Liidu riikide kõrval tagada ka Eesti.
Heakskiidu saanud ettepanek võimaldab minna mööda Ungari vetost ja anda Ukrainale siiski rahalist labi. Veto tõttu muutis nõukogu toetusettepanekut nii, et laenu tagatiseks ei ole EL-i eelarve, vaid 26 liikmesriiki. Parlament kiitis ettepaneku kiirmenetlusena heaks.
Ukrainale antava laenu tagasimaksetähtaeg on pikk ning tingimused soodsad. Ukrainalt oodatakse vastutasuks selgeid reforme. Laenusumma on mõeldud esmatähtsate avalike teenuste osutamiseks, nt haiglate ja koolide käigus hoidmiseks ja elamispinna pakkumiseks. Lisaks tohib seda kasutada makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ja Venemaa järjepidevates rünnakutes hävinud infrastruktuuri taastamiseks.
Parlament kiitis Ukrainale laenu andmise ettepaneku heaks juba 24. novembril, kuid nõukogu ei jõudnud paketi kahes elemendis kokkuleppele. Kuna laenu tahetakse hakata välja maksma juba 2023. aasta jaanuaris, otsustas nõukogu ettepanekut muuta. Ungari on muudatustega nõus ja parlament andis ettepanekule oma heakskiidu.”
Kangesti jääb mulje, et Ungari lõikab tuleviku osas kasu. Ta jääb küll ilma taasterahastust (mida ei tohiks talle ideoloogilistel põhjustel keelata, kuivõrd tegu on ühislaenuga), kuid pääseb sellega seonduvast haardest, mis paneb liikmesriigid Brüsseli ettekirjutisi järgima. Nüüd ei pea Ungari ka Ukraina laenu tagama, olles ise eraldanud Ukrainale raha omast rahakotist. Esimene otseeraldis oli 187 miljonit eurot.
Euroopa Liit tekitab ridamisi ühiseid laenusid ja seda ajal, mil maailmas toimub hoogne rahatrükk. Kui mistahes riigis või piirkonnas toimub riiklik pankrot või raha kaotab väärtuse, maksavad EL-i liikmesriigid ägisedes oma laenu tagasimakseid, intresse või tagatisi.
“Ukrainalt oodatakse vastutasuks selgeid reforme” -väga tõenäoline, et lisaks korruptsiooni väljajuurimisele nõutakse ka kooseluseadust.
Uued Uudised