Peeter Espak: ka meid ootab ees “hüdrofeminismi” tulek

Norra näitlejannat Tonje Gjevjonit ähvardab kuni kolmeaastane vanglakaristus, kuna ta ütles, et mehed ei saa olla lesbid. Jutt käib sugu muutnud meestest, kes tahavad armastada naisi.

Ühiskonnateadlane Peeter Espak hoiatab oma sotsiaalmeediapostituses sellega kaasneva pseudoteaduse eest.

“Pange nüüd kõik hästi tähele – kui Soomes võid sattuda ametlikult uurimise alla või süüdistatavaks vihakõnes Piibli tsiteerimise eest, siis Norras on vihakõneks saamas see, kui ütled avalikult välja: “Mees ei saa olla lesbi”.

Ühtlasi õppisin täna uue teadustermini, milleks on “hüdrofeminism”. Arvasin alguses, et tegu on mingi naljaga – aga maailmas päriselt eksisteeribki hüdrofeministlik koolkond. Loomulikult ka “teaduslik”, nagu kõik soouuringud ja feminismid – seotult “kliimaga”.

Kõige selle haldamiseks ja ühiskondlikuks dialoogiks, et keda tulevikus mille eest süüdi mõista või vangi panna, on Eestisse kiirelt vaja Soouuringute Instituuti. Arvan, et selle loomine on ainult aja küsimus – ning ülikoolid veel hakkavad omavahel isegi kaklema, et kellele vastutus sellise “tõsiteaduse” edendamise eest antakse – kas Tallinnale või Tartule. See, kes ilma jääb, saab öelda, et tegu on soolise ebaõiglusega!

Samasugune probleem tekib muidugi ka soouuringute akadeemiku valimisel (milline konkurss viimaseid arenguid vaadates kindlasti peatselt tuleb). Ehk kas soouuringute akadeemikuks võib saada mees? Või peaks see olema kindlasti naine? Või kas sugu saab üldsegi uurida binaarne või sooline isik? Kas sugu ikka üldse on olemas? Äkki peaks akadeemik olema erapooletuse tagamiseks asooline?

Kuidas kajastuvad akadeemiku valimises võimusuhted ja sotsiaalselt konstrueeritud eelarvamuslikud soorollid? Mil moel kliimasoojenemise fakt tõestab, et cisnormatiivne sooideoloogia on kuritegelik? Kuidas leida akadeemias rohkem soolist või hoopis sootut tasakaalu? Kuidas määratleda prokuratuuri roll ettetulevates seotud süüdistustes? Kuidas vanglates hakkavad eri identiteedigruppidesse kuuluvad süüdimõistetud paiknema, milliseid tualette kasutama?

Kõige selle üle peame hakkama ühiskonnana kiirelt mõtlema ja ka tegutsema – sest muutuv maailm meie ümber nõuab seda!”