20.12.2022
Louis Freeh
Endise rahandusministri Martin Helme poolt Danske rahapesuasja uurima kutsutud, kuid järgmise valitsuse poolt minema kupatatud Louis Freeh kirjutab Postimehes, et Eesti lasi käest ajaloolise võimaluse suur summa saada.
Muu hulgas kirjutab ta, et Reformierakond polnud huvitatud rahapesu uurimisest, et Jürgen Ligil oli huvide konflikt ning Eesti võinuks näidata maailmale, et siin suhtutakse rahapesusse tõsiselt.
„Tänu“ valitsusevahetusele, kui EKRE välja puksiti, jäi Eesti ilma nii suurest summast rahast kui ka sai tohutu mainekahju.
Eesti lasi Reformierakonna vastuseisu tõttu käest võimaluse saada Danske Banki rahapesu pärast hüvitist, ütleb Louis Freeh, Eesti valitsuse õigusnõustaja Danske rahapesuasjas 2020 – 2021.
Freeh Sporkin Sullivan (FSS), tuntud Washingtoni advokaadibüroo, palgati Eesti poolt 2020. aasta juulis konkreetselt selleks, et luua tugev koostöö Eesti ja USA justiitsministeeriumi (USDOJ) prokuröride, USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni (SEC) ning New Yorgi osariigi finantsteenuste ministeeriumi (NYSDFS) vahel seoses Danske Banki ulatusliku, Venemaal põhineva rahapesu skeemiga Eestis, mille käigus pesti aastatel 2008-2016 Eesti kaudu üle 200 miljardi USA dollari.
„Enne kui meie leping 2021. aasta veebruaris järsult lõpetati, olime tegemas olulisi edusamme selle koostöö kinnistamisel ning meil olid otsesed suhted ja protokollide vahetus USA prokuröride, SECi advokaatide ja NYSDFSi reguleerivate asutustega,“ kirjutab Freeh, lisades, et Reformierakond eitas, et mistahes Venemaa rahapesu oli Eestis aset leidnud. „Samuti väitis Reformierakond ekslikult, et Eestil ei ole õigust saada osa rahalistest trahvidest ja konfiskeeritud summadest, mida USA võiks määrata Eestis toimunud rahapesu eest.“
Freeh: „Vaatamata Danske Banki vastupanule ja koostööst keeldumisele, leidsime ja küsitlesime kümneid tunnistajaid, kes võisid olla USA uurimise jaoks väga olulised – ilma et viitaksin uurimise sisule, mis jääb konfidentsiaalseks.“
Ta lisab, et iroonilisel kombel süüdistas endine rahandusminister Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimees ja tollane eelarvekomisjoni esimees, neid avalikult ja vääralt huvide konfliktis täiesti sõltumatu töö pärast, mida ameeriklaste advokaadibüroo tegi teiste klientide heaks.
Ligi oli rahandusminister aastatel 2009-2014, kuni ta oli sunnitud tagasi astuma, kuna tegi diskrimineerivaid märkusi ühe kaasministri rahvusliku päritolu kohta. „Tegelik huvide konflikt oli see, et Ligi selle küsimuse menetlemises üldse osaleda sai, sest ta oli kuus aastat Reformierakonna rahandusminister ajal, kui see ajalooline rahapesukuritegu toime pandi, ja ta ei teinud ilmselgelt midagi selle avastamiseks või ennetamiseks,“ märgib Freeh.
Siit ka arusaadav Ligi avalik ja katkematu vaen Martin Helme vastu, kes seda asja uurima asus.
Freeh’ sõnul tehti ka korduvaid ja edutuid katseid kohtuda peaminister Kaja Kallase ja tema rahandusministri Keit Pentus-Rosimannusega, et selgitada uurimistööd ja koostööd USAga. Tema valitsus reageeris aga avaliku kriitika ja tagakiusamisega ning keeldus pikka aega maksmast tasu, mis oli selleks hetkeks välja teeninud.