21.12.2022
EKRE Soome osakond
Eile tänasid EKRE Soome osakonna liikmed Eesti Vabadussõjas osalenud soomlasi ja mälestasid neid, kes andsid oma elu võitluses meie vabaduse eest.
104 aastat tagasi loodi Soome Parlamendi erakondade esindajatest vabatahtlike organisatsioon, Eesti Abistamise Peatoimkond. Vaid aasta vanune Soome riik ei tahtnud ametlikult sõjas osaleda ja seetõttu tuldi appi vabatahtlike organisatsiooni kaudu. Organisatsioon värbas lahingtegevuseks 3700 vabatahtlikku. Koos muu personaliga osales missioonis ligi 4000 inimest.
Esimene Soome vabatahtlike salga kompanii saabus Peetri platsile, praegusele Vabaduse väljakule paraadile 30.12.1918.
Esimene soomlasest langenu oli Aukusti Tuominen kes langes 5. jaanuaril 1919. Ta maeti 8. jaanuaril Kuusalu kalmistule esialgu tundmatu sõdurina. Isikut ei saadud tuvastada kuna muuhulgas koos saabastega oli temalt varastatud ka dokumendid. Alles 2013. aastal tuvastati tema isik. Abikaasaga Sanna Tuomineniga oli tal viis last ja viies sündis peale tema hukkumist. Aukusti Tuominen oli hukkufes 33 aastane.
Aastal 1923. anti Tuominenile postuumselt 3. klassi Eesti Vabadusrist isikliku vapruse ees Vabadussõjas: ”Hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas”, seisis autasu selgituses.
3. jaanuaril 2019 Eesti pöördelahingute 100. aastapäeva puhul paigaldati talle ausammas. Ausamba avamisel käis ka Soome kaitseminister Jussi Niinistö.
EKRE Soome osakonna esindus tähistas Helsingi Akadeemiliste Põlissoomlaste kutsel esimest korda vabatahtlike organisatsiooni loomise 100. aastapäeva.
Esimesed neli Soome maetud vabadussõdurit maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule, kus asub 1921. aastal püstitatud mälestusmärk.
Vana kirikuparki, selle ausamba alla on maetud 31 sõdurit kelle nimed on ausambal. See ausammas püstitati siia 27. mail 1923.
Kokku hukkus Eesti Vabadussõjas 146 Soome vabatahtlikku.
Internetis on saadaval 28. mai 1923 Iltalehti artikkel ausamba avamisest:
„Eile kell kaks päeval avati Vanakiriku pargis Eesti Vabadusvõitluses langenud soomlaste ausammas, mille Eesti valitsus on püstitanud. Sammas on valmistatud punasest Soome graniidist skulptori Into Saxelinin ja arhitekti J.S.Sirenin koostatud eskiisi alusel. Töö teostas Kiviteollisuus OY. Peamine tükeldamine on tehtud J. Järvisen kivitöökojas. Monumenti on raiutud Soome ,Rootsi ja Eesti keelne tekst ja kõikide kangelaste nimed. Kokku langes Eesti Vabadussõjas 146 soomlast ja neist 31 lebab selle kivi all.
Pidustused algasid juba kell 11 enne lõunat kui Eesti sõjalaevad Vambola ja Lennuk saabusid sadamasse tuues endaga Eesti külalised. Eesti valitsuse esindajatena saabusid välisminister Hellat, kaitseministri abi, kindral Larka ja kindral Laidoner. Muuhulgas mitmed kõrgemad sõjaväelase, aukompaniid, kadetid, jala– ja ratsaväeorkestrid.
Külalisi oli sadamas vastu võtmas Soome valitsuse esindajatena välisminister Vennola ja kaitseminister Jalander, sõjaväe ülemjuhataja, kindral Vilkama, kindralid Enckell ja Akerman, kolonelleitnant Kraemer ja Valgekaardi orkester.
Kui külalised olid rannas tervitatud siirdusid kindral Larka ja Laidoner ja Eesti välisminister Hellat ning kohalik Eesti esindaja Akel presidendi lossi kus presidendi abikaasa pakkus külalistele lõunat.
Sealt mindi Vanakiriku parki ausamba avamisele.
Vaid Soome president ei saanud haigestumise tõttu osaleda.
Sõjalaevade järel saabus sadamasse aurulaev ”Kungla” mis tõi pidustustele Tallinna segakoori. Sõjalaevu ja aurulaeva võttis vastu umbes 1000 inimesest koosnev rahvahulk.
Kui hommiku poole paistis päike, siis äkitselt enne avamist läks taevas äkki pilve, kostus äikese raksatusi ja algas tihe vihmasadu. Täpselt kell kaks sadu lõppes. Hoolimata sajust olid kõik vabad kohad inimestest tulvil. Kell kaks marssis Eesti auvahtkond orkestriga langenute matmispaigale kuhu oli juba enne saabunud Valgekaardi orkester ja hulk Pohjan Poikien pataljoni mehi kes seisid rivis haua juurde juhatava tee ääres.
Seal nad seisid! Külalised, kelle hulgas nähti ka Soome presidendi prouat, ministrid Kallio, Vennola, ja Jalander. Teiste riikide esindajad. Sõjaväe ja laevastku pealikud ja paljud muud sõjaväe ametnikud. Rühm Eesti Abistamise Peatoimkonna liikmeid. Langenute omaksed.
Eesti sõjaväeorkester alustas koraaliga ”Jumal on meie kindlus.” Peeti kõnesid ja kõlas koorilaulu. Ausamba jalamile pandi lilli ja pärgi.“
Merliin Grauberg-Riisenberg, EKRE Soome osakonna esimees